Erimeelsused selle üle, keda musta nimekirja kanda, toovad esile Euroopa Liidu püüde hoida tasakaalu kitsal köiel, kus peab ühelt poolt vastama idatiiva muredele Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevuse pärast ja teiselt poolt Brüsseli hirmule, et Hiina kasutab tüli ära oma mõju suurendamiseks Venemaa üle, märgib Bloomberg.

Navalnõi liitlased on kutsunud kehtestama sanktsioone Venemaa kõrgete ametnike, riiklike pankurite ja miljardäride vastu nagu Roman Abramovitš või Ališer Usmanov.

Euroopa Liidu sellenädalasel diplomaatide kohtumisel oli laialdane toetus sanktsioonidele, teatab Bloomberg, viidates märkmetele sellelt kohtumiselt. Mitmed liikmesriigid, sealhulgas Balti riigid, Poola ja Rootsi nõudsid kiiret sanktsioonide kehtestamist.

Teised, sealhulgas Saksamaa ja Itaalia, hoiatasid Bloombergi teatel, et iga otsus peab olema kindlal õiguslikul alusel, sest sanktsioonid peavad pidama ka kohtus, ning sanktsioonid ei tohi sulgeda ust Venemaaga suhtlemiseks ega kahjustada Euroopa Liidu laiemaid strateegilisi huve.

Enamik suursaadikuid rõhutas Bloombergi teatel ühtsuse säilitamise vajadust liikmesriikide vahel selles küsimuses ning Navalnõi kohtlemine Venemaa poolt mõisteti kindlalt hukka. Kui esmaspäeval võetakse vastu poliitiline otsus, järgneb protsess, mille käigus täpsustatakse isikuid ja organisatsioone, keda varade külmutamised ja reisikeelud puudutama hakkavad.