BLOGI | Suurbritannia sai Brexiti ajapikendust oktoobri lõpuni

 (53)
Prantsusmaa president Emmanuel Macron
Prantsusmaa president Emmanuel MacronFoto: Yves Herman, REUTERS

Euroopa Liidu liidrid arutasid järjekordselt Brexitit. Keegi ei tahtnud, et Suurbritannia välja kukuks. Aga vähemaks jäi ka soovi, et nad liidus sees oleksid.

EL-i riigijuhid arutasid ööni välja, mis võiks olla paras uus tähtaeg Brexitiks, arvestades, et Suurbritannia sisepoliitiline patiseis pole kahe aastaga suutnud oma EL-ist väljumise soovi tõsiseltvõetavaks plaaniks vormida. Kell kaks öösel Eesti aja järgi tuldi lagedale uue kuupäevaga – 31. oktoober 2019.

Sellega pühiti kõrvale Briti peaminister Theresa May ebalev soov saada ajapikendust 30. juunini. May pakutud lühikest pikendust toetas 27-st liidrist vaid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kuid jäi alla üldisele seisukohale, et parem on anda Londonile pisut rohkem hingamisruumi.

Brexiti uue tähtaja seadmine tekitas EL-i liidritele parasjagu peavalu.

May küsitud lühike pikendus tähendanuks, et Brexit ei saa selgeks enne europarlamendi valimisi, mis toimuvad 26 mail. Suurbritannias aga peaksid toimuma 23. mail. Juuni tähtaeg oleks tähendanud, et lahkumisplaane pidav Suurbritannia oleks korraldanud eurovalimised, kuid seal valitud rahvaesindajad poleks enam parlamenti siirdunud, sest selle esimene istung toimub 2. juulil.

Seotud lood:

See kõik oleks ilmselgelt imelik välja näinud.

Samuti ei uskunud aastatepikkust Londoni poliitikute patiseisu jälginud Euroopa riigid, et May tegelikult suudaks juuniks Brexiti ellu viia, mille ainukeseks võimaluseks on ikka selle sama, korduvalt maha hääletatud lahkumisleppe mingil viisil ratifitseerimine.

Seega tahtis enamus EL-i riike pakkuda brittidele pikemat, kuni isegi aastast ajapikendust, et nad ei tuleks iga natukese aja tagant oma sisepoliitilisi probleeme muudkui kurtma ja uusi pikendusi küsima.

Aga samas kartsid mõnedki riigid, eesotsas eriti Prantsusmaaga, et pikalt lahkumismõtetega Suurbritannia euroliitu jäämise korral võidakse teha teoks kõige karmimate Brexiti toetajate ähvardused, et Suurbritannia võib hakata EL-i tööd takistama. St muutuma Trooja hobuseks, EL-i aruteludes kaikaid kodaratesse loopides.

Seega arutati eile ka seda, kas saaks kuidagi ära hoida Londoni vastutöötamist või suvalisi vetosid EL-i otsustele. Ühelt poolt nõuti Londonilt, et see teeks Brexiti pikenduse perioodil Euroopas konstruktiivset koostööd. Teisalt pandi kirja ka see, et EL-i 27 liikmesriiki võivad edaspidi endale olulisi küsimusi ka ilma Suurbritanniata arutada.

Ja lõpuks väljendus seesama hirm ka uue Brexiti kuupäeva määramises. Nimelt ei soovitud näha seda, et lahkuv Ühendkuningriik hakkaks sügisel moodustatavasse uude Euroopa Komisjoni oma volinikku määrama. 31. oktoobri tähtaeg on mõeldud nähtavasti ka selleks, et uus Komisjon hakkaks tööle puhtalt lehelt, ilma Briti volinikuta.

BREXITI ÜLEMKOGU
Raimo Poom, ajakirjanik: Kinnitus kuupäeva osas ka Ülemkogu president Donald Tuskilt: https://twitter.com/eucopresident/status/1116109939687284736?ref_src=twsrc%5Etfw
Raimo Poom, ajakirjanik: Samas tasub meeles pidada, et igasugune pikendus on paindlik. Kui Suurbritannia lahkumisleppe (jah, selle sama, mida nad on kolm korda parlamendis maha hääletanud) ikkagi varem vastu võtavad, juhtub Brexit kohe seejärel. Tingimata pole vaja oktoobri lõpuni oodata.
Raimo Poom, ajakirjanik: Täpselt nagu arvata võis: pakkumine tehakse poole peale. Mitte aastat nagu alguses räägiti ja ka mitte juunikuuks, sest selle ellu viimise võimalusi lihtsalt ei usuta enam. Suurbritannia poliitiline segadus ei anna alust loota, et nad niipea endiga valmis saaksid.
Raimo Poom, ajakirjanik: Niisiis - uus tähtaeg Brexitiks on selgumas. EL-i liidrid pakuvad väidetavalt Theresa Mayle 31. oktoobrit 2019.
Raimo Poom, ajakirjanik: Ninanipsuks brittidele. Ajakirjanikud vahendavad, et ühtlasi olevat keegi liidritest Macroni tuules pakkunud veel üht kuupäeva - 23. juunit 2019 Brexitiks. See oleks siis täpselt kolm aastat peale Suurbritannia referendumit. Oli see tõsine pakkumine või lihtsalt kena mõte, pole teada. https://twitter.com/JenniferMerode/status/1116098281258590210?ref_src=twsrc%5Etfw
Raimo Poom, ajakirjanik: Prantsusmaa presidendi kõnevoor on kätte jõudnud ja väidetavalt ei tegevat ta asju kergeks: juunis olgu Brexitil lõpp? Kui see on tema esimene positsioon, siis seisab ees pikk arutelu, millised tingimused kehtiksid natuke pikema pikenduse korral. "Oma võiduta ta siit ära ei lähe," arvas üks diplomaat. https://twitter.com/AlbertoNardelli/status/1116079961947951105?ref_src=twsrc%5Etfw
Raimo Poom, ajakirjanik: Algusest peale pole keegi pannud ühelegi paberile kirja uut Brexiti lõpptähtaja kuupäeva. Isegi ametnikele antud kavades on olnud vaid märge [XX.XX.XXXX]. Ja väidetavalt ei tahtvat ka EL-i liidritest keegi mingeid konkreetseid kuupäevi kohe nimetada - räägitakse üldiselt. Konsensus paistab olevat, et oodatakse Prantsusmaa president Emmanuel Macroni sõnavõttu, kelle seisukohast siis selgub, mille üle vaidlema hakatakse. Ja kuuldavasti ei kiirustavat Macron, laseb teistel muudkui rääkida...
Raimo Poom, ajakirjanik: 27 liidri omavahelisel arutelul paistavad väga paljud tahtvat oma arvamust avaldada. "Läheb pikalt" teavad EL-i diplomaadid öelda.
Raimo Poom, ajakirjanik: "Trooja hobuse" tingimusi vist on kõvasti täeindatud. Kuni sinnamaani, et pikenduse ajal võivad 27 EL-i liikmesriiki Britid soovi korral igal tasandil "mitteformaalsetest" aruteludest välja jätta.
Raimo Poom, ajakirjanik: Kaks tähelepanekut teevad vaikselt ringe Ülemkogu kuluaarides: -Esiteks, et Theresa May suutis seekord oma esituses olla tõsiseltvõetavam, kui ta on varem olnud. Mitmel korral on Brexiti aruteludel jäänud teistel EL-i liidritel tema kõnedest hõre tunne. Palju kõlavaid sõnu, kuid tal pole olnud mingeid vastuseid mitte ühelegi küsimusele, mis temalt on küsitud. -Teine spekulatsioon seostub võimaliku Brexiti pikenduse nö keskmise variandiga ehk võibolla pakutakse kuue kuulist pikendust. Selle loogika oleks järgmine: jah, ajutiselt peavad Britid saatma uued liikmed europarlamenti, kuid aasta lõpus – st umbes poole aasta pärast – toimub uue Euroopa komisjoni ametisse panemine ja neile liikmesriikidele, kes näevad Trooja hobuse ohtu ja ei taha, et Brexitiga tegelev London tuleks EL-is samamoodi kaasa rääkima, oleks vastumeelne näha uue britist euroopa voliniku määramist. Sel juhul pandaks Brexiti tärmin volinike määramise aega aasta lõpus, arusaamisega, et Ühendkuningriik siis volinikku enam nimetama ei hakka. Voliniku nimetamise küsimus on olnud õhus ka aastase pimendamise arutamisel – kas saaks tekitada olukorra või arusaamise, et Suurbritannia lihtsalt loobuks sellest vabatahtlikult.
Raimo Poom, ajakirjanik: Nii - Theresa May lõpetas oma ettekande ja pidi toast lahkuma, nagu teatab Ülemkogu presidendi Donald Tuski pressiesindaja. 27 EL-i ülejäänud riigijuhti hakkavad arutama, mis edasi teha - kui pikk võiks olla Brexiti uus pikendus, mis tingimustel. https://twitter.com/PrebenEUspox/status/1116036048960802817?ref_src=twsrc%5Etfw
Raimo Poom, ajakirjanik: Kõik ei ole nii sombuurne, kui välja paistab. Saksamaa kantsler Angela Merkelil oli EL-i liidritele mingi eriti hea nali näidata oma tahvelarvutist: https://twitter.com/PabloPerezA/status/1116029088748199936?ref_src=twsrc%5Etfw
Raimo Poom, ajakirjanik: Päris huvitav seisukoht Brexiti osas tulevase valitsuserakonna juhtivpoliitikult. Et hoopis mõni EL-i riik (ei tea, kas Eesti siis?) peaks Suurbritannia üle kaljuserva lükkama. Brittidel on võimalus ise seda teha, millegi pärast nad aga sugugi ei taha.. Kas Eesti poliitik teab paremini, mis on Suurbritannia koht? https://www.facebook.com/jaak.madison/posts/10213662448615096&width=500
Raimo Poom, ajakirjanik: Pika-lühikese Brexiti pikenduse vaidluse taga on omakorda kartus, et juhul, kui Suurbritannial lastakse EL-i laua taga edasi toimetada, siis võib iseenda saamatusest frustreerunud riik hakata ülejäänud EL-i tööd segama. Näiteks üheks peamiseks jäärapäiste konservatiividest Brexiti toetajate liidriks saanud Briti parlamendiliige Mark Francois teatas, et juhul, kui jäädakse pikemaks, peaks käituma nagu Trooja hobune. „Kui kavatsete hoida meid Euroopa Liidus vastu britiide demokraatlikku tahet, siis vastutasuks hakkame me Trooja hobuseks EL-i sees,“ ähvardas ta. Seda ei saa ka päris niisama sõnakõlksuna võtta. Keegi ei tea, kui kindel on tegelikult Theresa May enda tool ja kas tema asemel ei või mõni käremeelne Brexiti toetaja hoopis saada järgmiseks valitsusjuhiks, mis tekitaks terve rea komplikatsioone. May on lubanud näiteks ise tagasi astuda, kui tema kolm korda parlamendis läbi kukutatud lahkumislepe EL-ist siiski vastu võetakse. Kui Tema asemel saab peaministriks näiteks Boris Johnson, siis võib oodata Euroopa suunal igasugust välku ja pauku. Seega üritab EL end juba praegu natuke kaitsta pahatahjate eest. EL-i liidrite lauale pandud tänase koosoleku lõppjärelduste esialgses variandis, mis on Delfi käsutuses, rõhutatakse, et Suurbritannia peab käituma „konstruktiivselt ja vastutustundlikult“.
Raimo Poom, ajakirjanik: Brexiti pikkuse suhtes on kolm vaadet: Kõigepealt Theresa May tahaks pikendust 30. juunini ja mitte rohkem. Seda kahel põhjusel. Esiteks hakataks teda kodus pikema perioodi korral taas materdama, et loobub üldse Brexitist. Teiseks ei tahaks ta üldse, et Suurbritannia peaks saatma europarlamenti päriselt uued saadikud. Valimistel ei oota teda midagi head, parem oleks, kui neid ei peaks üldse tegema. Aga selleks peaks ta Brexiti joonde ajama hiljemalt 22. mail. EL-i liidrite vaates on pika ja lühema pikenduse pooldajad. Pikemat pikendust -ütleme kuni aasta - toetab valdab enamus liikmesriike. Seda eelkõige põhjusel, et keegi ei taha enam Brüsselisse sellistele pidevatele erakorralistele aruteludele sõita. Nad mõtlevad, las britid nüüd saavad aega, et oma kodus asjad ära otsustada. Aga on lühema pikenduse toetajad, eriti Prantsusmaa ja selle president Emmanuel Macron. Ta on väljendanud oma frustratsiooni Brexiti üle, mis segab ülejäänud EL-i tööd ja tahaks sundida Briti lõpuks ära otsustama, mis siin ikka enam viivitada, mõelgu välja, miks tahavad.
Raimo Poom, ajakirjanik: Kava järgi käib asi täna selliselt: kõigepealt kuulavad EL-i liidrid Suurbritannia peaminister Theresa May infot, et kuidas ta tahab Brexitiga edasi minna ja mida täpselt soovib EL-ilt. Seejärel lahkub May ruumist ja 27 ülejäänud liikmesriigi valitsusjuhid käärivad käised üles ning vaatavad, mida annab asjast teha. Nagu ülalpoolt kirjas on tegelikult kaks peamist arutatavat küsimust -kui pikk peaks olema Brexiti uus pikendus? -ja kuidas pika pikenduse puhul peaks Suurbritannia lubama käituda, sest on ju jätkuvalt EL-i liikmesriik ja saab olla otsuste juures. Mõlemast küsimusest kohe lähemalt…
Raimo Poom, ajakirjanik: Peaminister Jüri Ratas jõudis Ülemkogule.