BLOGI | Suurbritannia sai Brexiti ajapikendust oktoobri lõpuni
EL-i riigijuhid arutasid ööni välja, mis võiks olla paras uus tähtaeg Brexitiks, arvestades, et Suurbritannia sisepoliitiline patiseis pole kahe aastaga suutnud oma EL-ist väljumise soovi tõsiseltvõetavaks plaaniks vormida. Kell kaks öösel Eesti aja järgi tuldi lagedale uue kuupäevaga – 31. oktoober 2019.
Sellega pühiti kõrvale Briti peaminister Theresa May ebalev soov saada ajapikendust 30. juunini. May pakutud lühikest pikendust toetas 27-st liidrist vaid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kuid jäi alla üldisele seisukohale, et parem on anda Londonile pisut rohkem hingamisruumi.
Brexiti uue tähtaja seadmine tekitas EL-i liidritele parasjagu peavalu.
May küsitud lühike pikendus tähendanuks, et Brexit ei saa selgeks enne europarlamendi valimisi, mis toimuvad 26 mail. Suurbritannias aga peaksid toimuma 23. mail. Juuni tähtaeg oleks tähendanud, et lahkumisplaane pidav Suurbritannia oleks korraldanud eurovalimised, kuid seal valitud rahvaesindajad poleks enam parlamenti siirdunud, sest selle esimene istung toimub 2. juulil.
See kõik oleks ilmselgelt imelik välja näinud.
Samuti ei uskunud aastatepikkust Londoni poliitikute patiseisu jälginud Euroopa riigid, et May tegelikult suudaks juuniks Brexiti ellu viia, mille ainukeseks võimaluseks on ikka selle sama, korduvalt maha hääletatud lahkumisleppe mingil viisil ratifitseerimine.
Seega tahtis enamus EL-i riike pakkuda brittidele pikemat, kuni isegi aastast ajapikendust, et nad ei tuleks iga natukese aja tagant oma sisepoliitilisi probleeme muudkui kurtma ja uusi pikendusi küsima.
Aga samas kartsid mõnedki riigid, eesotsas eriti Prantsusmaaga, et pikalt lahkumismõtetega Suurbritannia euroliitu jäämise korral võidakse teha teoks kõige karmimate Brexiti toetajate ähvardused, et Suurbritannia võib hakata EL-i tööd takistama. St muutuma Trooja hobuseks, EL-i aruteludes kaikaid kodaratesse loopides.
Seega arutati eile ka seda, kas saaks kuidagi ära hoida Londoni vastutöötamist või suvalisi vetosid EL-i otsustele. Ühelt poolt nõuti Londonilt, et see teeks Brexiti pikenduse perioodil Euroopas konstruktiivset koostööd. Teisalt pandi kirja ka see, et EL-i 27 liikmesriiki võivad edaspidi endale olulisi küsimusi ka ilma Suurbritanniata arutada.
Ja lõpuks väljendus seesama hirm ka uue Brexiti kuupäeva määramises. Nimelt ei soovitud näha seda, et lahkuv Ühendkuningriik hakkaks sügisel moodustatavasse uude Euroopa Komisjoni oma volinikku määrama. 31. oktoobri tähtaeg on mõeldud nähtavasti ka selleks, et uus Komisjon hakkaks tööle puhtalt lehelt, ilma Briti volinikuta.
