Blair ütles kõnulehe Sun reedeses numbris ilmunud usutluses, et tundis sõja alguspäevil muret, et USA ja Briti sõdurid võivad iraaklaste oodatust raevukama vastupanu tõttu hätta jääda. Otsus tohutuid tänavameeleavaldusi ja arvaliku arvamuse vastuseisu eirates USA juhitavat sõda toetada oli Blairi kuue ametiaasta suurim poliitiline risk, mis tõi kaasa paljude leiboristide mässu parteijuhi vastu.

Briti avalik arvamus asus konflikti toetama alles siis, kui Iraagis olid tehtud esimesed lasud, kuid jäi kõhklevaks selle ajani, kui televisioon näitas iraaklasi Bagdadis USA sõdureid tervitamas.

Sõja eel tõotas Blair tagasi astuda, kui parlament Iraagi ründamist ei toeta. Peaminister ütles nüüd Sunile, et olevat oma lapsi selle võitluse võimaliku kaotamise eest hoiatanud. “Ma istusin ühel hetkel nendega maha ja seletasin, et olukord võib muutuda väga raskeks ja asjad võivad minu vastu pöörduda,” ütles Blair.

Vaatamata Washingtoni ja Londoni näilikule enesekindlusele sõja kestel, kartis Blair oma sõnul esimestel päevadel, et sõda tuleb arvatust pikem ja verisem.