SPD jäi Berliini parlamendis siiski suurimaks jõuks. „Meil on tulemus, millega paneme me ka edaspidi välja valitseva linnapea,“ ütles Berliini praegune linnapea Michael Müller Reuters Deutschlandi vahendusel.

Esialgsetel andmetel kaotas SPD võrreldes eelmiste valimistega 2011. aastal oma toetusest üle kuue protsendi (siis 28,3 protsenti, nüüd 21,6 protsenti). CDU häältesaak kahanes 23,3 protsendilt 17,6 protsendini. Kolmanda koha saavutasid rohelised 15,2 protsendiga.

AfD kogus 14,2 protsendi berliinlaste toetuse. Linna idaosas Marzahn-Hellersdorfi ringkonnas oli aga AfD 23,6 protsendiga võitja vasakerakonna (23,5 protsenti) ees.

AfD valimisnimekirja esinumber Georg Pazderski väljendas valimistulemuse üle rõõmu. „Nullist kahekohalise numbrini, see on Berliini kohta ainukordne. … Suur koalitsioon on maha hääletatud, küll mitte veel liidutasemel, aga see tuleb järgmisel aastal,“ ütles Pazderski telekanalile ZDF.

Pagulaste teema on Berliinis väga tähtis. ZDF-i küsitluse järgi ütles 44 protsenti vastanutest, et see teema on kõige põletavam. Berliin võttis ainuüksi 2015. aastal vastu umbes 80 000 pagulast. Nagu Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimistel kaks nädalat tagasi panustas AfD kampaaniale, mis oli suunatud Saksa liiduvalitsuse pagulaspoliitika vastu. Mecklenburg-Vorpommernis saavutasid parempopulistid sellega 20,8-protsendise toetuse, kuigi sellel liidumaal elab väga vähe pagulasi.