Berezovski sai Vene “peakoletiseks”

Venemaa kõige ebausaldatavamaks isikuks on tõusnud Londonis eksiilis elav ärimees Boriss Berezovski, kes tõukas “troonilt” senise antikangelase Anatoli Tšubaisi, selgus teisipäeval avalikustatud arvamusküsitluse tulemustest.

Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse (VTsIOM) korraldatud küsitlusest selgus, et enim ei usalda venemaalased Boriss Berezovskit (35 protsenti).

Talle järgnevad Venemaal erastamist juhtinud Anatoli Tšubais (33 protsenti), Venemaa üks rikkamaid inimesi, Briti jalgpalliklubi Chelsea omanik Roman Abramovitš (29 protsenti) ja ekspresident Boriss Jeltsin (27 protsenti).

“Nendel inimestel on minimaalne usalduse tase (üks protsent ja alla selle) ning nad on juba ammu negatiivseteks persoonideks enamuse venemaalaste vaatenurgast — nende usaldusreiting on imepisike, usaldamatuse reiting aga väga kõrge,” kinnitavad sotsioloogid.

2003. aasta “antireitingu” tulemuste põhjal oli liidrikohal Tšubais, ent käesoleval aastal on ta oma positsiooni Berezovskile loovutanud.

“See on ilmselt seotud Tšubaisi-poolse informatiivse aktiivsuse olulise alanemisega pärast 2003. aasta detsembrivalimisi ning Paremjõudude Liidu (SPS) lüüasaamist. Näiteks aprillikuus ütles vaid üks protsent küsitletuist, et Tšubais on inimene, kelle esinemised on neile viimasel ajal eriti meelde jäänud,” ütles VTsIOM-i esindaja.

Kõige halvem on Berezovski reiting SPS-i (40 protsenti) ja Ühtse Venemaa (42 protsenti) pooldajate seas. Samuti on Berezovski vastastel keskmine sissetulek — 3.000-5.000 rubla ning nad elavad suuremates linnades (elanikke üle poole miljoni).

Tšubais on kõige ebasoositum Agraarpartei (60 protsenti), Liberaaldemokraatliku Partei (42 protsenti) ja Kodumaa (40 protsenti) poolehoidjate seas. Samas on tema vastaseid palju ka 25-34-aastaste noorte seas (33 protsenti), kesk- ja kõrgharidusega isikute, kuni 5000-rublase sissetulekuga inimeste ja suurlinnade elanike seas.

Abramovitšisse suhtuvad kõige halvemini Kodumaa poolehoidjad (42 protsenti), kõrgharidusega inimesed, üle 5.000-rublase sissetulekuga inimesed ning Moskva, Peterburi ja teiste suurlinnade elanikud.

Jeltsinit ei salli eriti üle 60 aasta vanad inimesed, samuti alghariduse ja madala sissetulekuga inimesed, maakohtade ja suurlinnade elanikud. Ka on tema vastu Agraarpartei (60 protsenti) ja kompartei (42 protsenti) valijad. Veidi lojaalsem on suhtumine Jeltsinisse Jabloko (22) ja Liberaaldemokraatliku Partei (25 protsenti) pooldajate seas.

Mitteusaldatavate isikute “teise ešeloni” moodustavad erakondade liidrid. Näiteks ei usalda liberaaldemokraatide liidrit Vladimir Žirinovskit 21 protsenti, kompartei juhti Gennadi Zjuganovit 19, Vaba Venemaa korralduskomitee esinaist Irina Hakamadat 15 ning SPS-i eksliidrit Boriss Nemtsovi 13 protsenti küsitletuist.

Samas möönavad sotsioloogid, et usaldamatus ühtede valijate poolt ei välista teiste toetust, näiteks usaldab Žirinovskit 13 protsenti küsitletuist.

Samas on parteiliidrite toetusprotsent, mis saavutas tipptaseme riigiduuma valimiskampaania ajal, viimase nelja kuuga järk-järgult vaibumas.

Mihhail Fradkovi juhitava valitsuse liikmetesse suhtuvad venemaalased pigem neutraalselt, nii usalduse kui usaldamatuse tase on üldiselt madal, mõnevõrra on ülekaalus positiivsed hinnangud (mitteusaldajaid kuni kaks, usaldajaid kuni kuus protsenti).

Valitsuse “märkamatutest” liikmetest eristub eriolukordade minister Sergei Šoigu, keda usaldab 27 protsenti ning ei usalda vaid üks protsent küsitletuist.

Küsitlus korraldati mai lõpul ning selles osales 1600 inimest. Statistiline viga on kuni 3,4 protsenti.