Eesti tuntud mõttekoda osaleb äärmuslaste üritustel Ukrainas
Eesti sihtasutus Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus (RKK) teeb koostööd Ukraina paremäärmuslike organisatsioonidega, vahendab uurimisrühm Bellingcat.
Möödunud aasta 20. aprillil filmisid Ukraina paremäärmusliku rühmituse C14 liikmed oma rünnakut Kiievis asuvale mustlaslaagrile. Üks rühma vanemliige kelkis rünnakuga isegi sotsiaalmeedia postitustes, mis on tänaseks kustutatud. Uudisteportaal Leviy Bereg avaldas video, kuidas C14 liikmed loobivad mustlaslaagri naisi ja lapsi kividega ning pihustavad nende suunas pisargaasi.
Nelja kuu pärast tegid ühe Eesti juhtiva mõttekoja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse esindajad koostööd kurikuulsa C14 juhi Jevhen Karasiga ja temaga seotud organisatsiooniga, osaledes Kiievis „suvekoolis“. Ja ilmselt teevad nad seda 2019. aastal taas, kirjutab Bellingcat.
Tänavu juba teist aastat järjest teeb RKK seega koostööd organisatsiooniga, mis on seotud kurikuulsa paremäärmusliku rühmitusega C14. Haridusassamblee (Освітня Асамблея) on C14-ga seotud grupp, mis, nagu näitas Bellingcati varasem uurimine, saab Ukraina riigilt raha rahvuslik-konservatiivse kasvatuse projektideks.
Nii Haridusassamblee kui ka C14 jagasid oma Telegrami kanalites 26. juulil teadet „suvekooli” kohta, mis peaks toimuma 2019. aasta augustis. Ukraina noorsoo- ja spordiministeerium rahastas seda „infoturbe ja rahvusliku-isamaalise kasvatuse otstarbel”. Suvekool nimega Vastupanu Liiga fokusseerib ilmselt infosõjale ja propagandaga tegelemisele.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse pressiesindaja ütles Bellingcatile e-kirja teel, et nende organisatsioon ei tee koostööd haridusassambleega ega veel vähem C14-ga. „Me ei jaga C14 [väärtusi] ega kiida heaks nende tegusid,“ ütles pressiesindaja, kelle sõnul paluti neil vaid teha ettekanne vastupanu kohta vaenulikule desinformatsioonile ja radikaliseerumisele.
RKK pressiesindaja lisas, et jutt neist kui suvekooli kaaskorraldajast on eksitav ja korraldajad on väitnud seda nendega eelnevalt nõu pidamata. „Oleme nendega nendega ühendust võtnud,“ ütles ta.
Mõttekoja tegevjuht Dmitri Tepernik rõhutas oma kommentaaris Bellingcatile, et rahvusvaheline kaitseuuringute keskus nõustus osalema eelmise aasta üritusel, sest teadlik valeinfo levitamine ja vastupidavuse küsimus on Ida-Euroopas oluline, sealhulgas tegeleb RKK julgeoleku ja vastupidavuse programmidega Ukrainas.
„Meie jaoks oli toona ja on endiselt oluline hoida häid suhteid Ukraina erinevate akadeemiliste partnerite ja tunnustatud ekspertidega,“ ütles Tepernik Bellingcatile. „Osa neist osales Vastupidavusliiga üritusel eelmisel aastal - see oli põhjus, miks me üritusega liitumise kutse vastu võtsime.“
„[Me] ei jaga [C14] radikaalseid väärtusi ja mõistame hukka kõik nende vägivaldsed teod,“ rõhutas Tepernik.
Hoolimata sellest võib kaitseuuringute keskuse ametnikke näha ühel fotol koos kurikuulsa C14 juhi Jevhen Karasega. Eelmise aasta suvekooli foto- ja videomaterjalilt on näha mitte ainult Karase kohalviibimist, vaid ilmumist osalejate ette koos RKK liikme Grigori Senkivi ja Teperikuga. Hariduse Assamblee logo, mis sisaldab elemente, mis on äravahetamiseni sarnased C14 logoga, on suvekoolis ja selle materjalidel nähtaval kohal, otse eestlaste RKK logo kõrval.
Jevhen Karas on endine jalgpallihuligaan, kes on tuntud vägivallatseja, ülistab seda ja võtab ka ise löömingutest osa. Näiteks vaid kaks kuud pärast 2018. aasta suvekooli postita Karas C14 Telegrami kanalile kiituse, et mõni kuu enne seda oli ta isiklikult kallale tunginud avalikus pargis istuvatele meestele.
Karase sõnul olid mehed teinud omavahel Ukraina rahvuslaste kohta halvustavaid märkusi. Karas kirjeldas, kuidas ta läks tagasi oma auto juurde, võttis sealt kaelasideme ja torkekindla jope, hiilis siis põõsastest läbi ja kargas meestele kallale, rünnates neid pipragaasi ja rusikatega.
Ukraina riigi abiga on paremäärmuslikul C14-l võimalik korraldada üritusi, suurendada oma tuntust ja värvata uusi liikmeid. C14 reklaamib oma sotsiaalmeediakanalitel suvekooli üritusi, kasutades ära ka RKK mainet.
C14 tuntus vägivaldse ja äärmusliku organisatsioonina on hästi dokumenteeritud. Organisatsiooni kaks liiget, Andrii Medvedko ja Denys Polištšuk, on hetkel Ukraina reporteri Oles Buzjna 2015. aasta mõrva pärast kohtus, ehkki mõlemad eitavad süüdistusi.
Erinevad rahvusvahelised eksperdid seovad C14 organisatsiooni neonatsliku liikumisega. Siiski väidab C14, et pole sellega seotud. Mullu oktoobris postitas C14 juhtivliige Serhiy Mazur, kes ründas ka 2018. aastal mustlaslaagrit, Facebooki video, mille ta pealkirjastas kui „pealinna raudteejaamade puhastamise mustlastest“.
Sellegipoolest saavad Karas ja C14-ga seotud rühmitused jätkuvalt raha Ukraina valitsuse noorsoo- ja spordiministeeriumilt „rahvusliku patriootilise hariduse“ jaoks, hoolimata ministeeriumi enda avaldustest, et seisab kindlalt ksenofoobia ja rassismi vastu.
