Bellingcat on sõjaväelaste jälile jõudnud sotsiaalmeedia ja teiste avalike internetiallikate kaudu, teatab NOS.

Ulatusliku raporti sõjaväelaste nimede ja fotodega andis Bellingcat kaks nädalat tagasi üle Hollandi prokuratuurile.

Prokuratuur teatas, et sai Bellingcati informatsiooni kätte. Uurimismeeskond uurib kõik nimed ja muud andmed tõsiselt läbi ning hindab nende kasutatavust kohtulikus uurimises, ütles pressiesindaja.

Bellingcat teeb koostööd lennukatastroofi uurijatega Hollandist, Belgiast, Malaisiast, Ukrainast ja Austraaliast. Higgins ja teised Bellingcati uurijad on neile teada oleva informatsiooni uurimismeeskonnale üle andnud. Higginsit on ka kaks korda tunnistajana üle kuulatud.

Möödunud aastal avastas Bellingcat, milline üksus Buki, millest lennuk alla tulistati, Ukrainasse transportis: see oli Kurski lähedal baseeruva 53. õhjutõrjebrigaadi 2. pataljon. Pataljon koosnes umbes sajast sõjaväelasest, kuid Bellingcat on suutnud kahtlusaluste ringi umbes 20-ni kokku tõmmata.

Üks neist on 53. brigaadi ülem Sergei M., kes Bellingcati väitel mängis oma ametikoha tõttu kindlasti rolli lennu MH17 allatulistamises, sest tema brigaad tõi relva kohale.

Veel on kahtlusaluste hulgas 2. pataljoni ülem Dmitri T. ja üheksa leitnanti, kes olid 2014. aastal selle pataljoni Bukide ülemad. Samuti on pildil mõned väga kogenud sõjaväelased, kes olid välja õpetatud raketisüsteemi Buk teenindama.

„Nad pidid teadma, kes neist nupule vajutas. Nad pidid ka teadma, kes andis käsu raketi väljalaskmiseks,“ ütles Higgins. Bellingcat teab täpselt, kes need mehed on. „Meil on nende fotod ja nimed ja mägede viisi muud informatsiooni, mida nende kohta internetis leida on.“

Higgins uuris asja koos 11 vabatahtlikuga erinevatest riikidest, mille hulgas olid Holland, Saksamaa, Poola ja USA. Aasta jooksul kammisid nad läbi selliseid lehekülgi nagu Instagram, Twitter ja VKontakte.

Varsti paneb Bellingcat uuringu anonüümseks muudetud versiooni oma veebilehele üles. Sõjaväelaste nimed ja fotod jäetakse sellest välja, et needsamad sõjaväelased tõestusmaterjali internetist ära ei korjaks.

„Nad võivad oma sotsiaalmeediaprofiilid maha võtta ja teised jäljed kustutada. Nii võime me kohtuliku uurimise ohtu seada. See on viimane, mida me tahame,“ ütles Higgins.

Tõenäosus, et 20 venelast uurimiseks välja antakse on Hollandi parlamendi liikme Sjoerd Sjoerdsma sõnul null.