Belgias on tõusnud haigestumine mumpsi

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje keskuse (ECDC) andmetel on käesoleva aasta märtsist saadik täheldatud mumpsi epideemilist levikut Belgias.

Kõige rohkem ehk üle 350 haigusjuhu on registreeritud Ghenti linnas üliõpilastel vanuses 18-24 ja lastel. Mumpsi haigusjuhte on registreeritud ka teistes Belgia piirkondades.

Läti Haiguste Ennetamise ja Tõrje keskuse andmetel on käesoleval aastal ka Lätis suurenenud mumpsi haigestumine ning alates aprillist on registreeritud 19 haigusjuhtu. Eelmisel aastal registreeriti Lätis kümme juhtu. Aastatel 2000-2001 oli Lätis mumpsi puhang 8783 haigusjuhuga.

Eestis on haigestumine mumpsi tavapärasel tasemel, sel aastal on registreeritud viis haigusjuhtu. Eelmisel aastal registreeriti üheksa juhtu.

Eestis vaktsineeritakse lapsi mumpsi vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ühe aasta vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuses.

Mis on mumps?

Mumps on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus, mida iseloomustab üldintoksikatsioon ja süljenäärmete kahjustus. Harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.

Nakkusallikaks on mumpsihaige inimene. Haiguse alguses esineb peavalu, halb enesetunne ja isutus. Selle järgselt tõuseb kehatemperatuur 38-39°C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, sageli 1-2 päeva pärast ka teisel pool. Mälumine ja neelamine on takistatud.