Valitsus sattus probleemidesse, sest lubatud plaan riigi reformimisest ei osutunud võimalikuks. Leterme'i Flaami Kristlik-Demokraatlik Partei ja Flaami Natsionalistlik Partei ei ole aga nõus seda edasi lükkama, kirjutab Hollandi ajaleht De Telegraaf.

Veel on selgusetu, mis juhtub, kui kuningas Albert tagasiastumispalve rahuldab. On olemas võimalus, et kuningas nimetab uue peaministrikandidaadi või osutuvad vajalikuks uued valimised. Need langeksid sel juhul kokku osariikide valimistega järgmise aasta alguses.

Konflikti põhjuseks on Flaami Kristlik-Demokraatliku Partei ja paljude teiste Flaami parteide soov saada läbi reformide osariikidele suurem otsustusõigus.

Vastuolusid tekitab ka soov jagada Brüsselit ümbritsev valimisringkond, mis on viimane hollandi ja prantsuse kakskeelne valimisringkond Belgias.

Prantsusekeelseid belglasi aga häirivad flaamide nõudmised. Nad soovivad föderaalset riiki nii palju kui võimalik säilitada, sest nad saavad ühisest riigikassast rahalist toetust. Valloonid tegid ettepaneku, et flaamid neile vastutasuks reformide eest lisa maad annaksid, kuid sellest ei tahtnud flaamid midagi kuulda.

Peaminister Leterme ei jõudnud esmaspäeval kaugemale kui läbirääkimismeeskonna moodustamiseni. Ta tahtis problemaatilise reformi üle läbirääkimise asetada 22 poliitiku õlule, kelle eesotsas on Flaami osariigi peaminister Kris Peeters ja Vallooni osariigi asepeaminister Didier Reynders.

Esmaspäeva õhtul tekkis sellele aga juba vastuseis. Flaami peaminister Peeters ei saavutanud enam flaami natsionalistliku partei toetust.

Leterme’i valitsus astus ametisse selle aasta 20. märtsil. Enne seda on Belgia alates juunist 2007 olnud pidevas poliitilises kriisis.