„Salah Abdeslam kinnitas täna pärastlõunal Brügge vanglas ise föderaalprokurörile, et ei ole enam vastu enda väljaandmisele Prantsuse kohtule,“ ütles advokaat Cédric Moisse neljapäeval. „See oli vajalik, et Abdeslam nii kiiresti kui võimalik Prantsusmaale välja anda. Ja ta lubab hakata Prantsuse võimudega koostööd tegema.“

Prantsuse võimudega tahab Abdeslam koostööd teha, Belgia omadega aga mitte. Küsimusele, kas ta oli ette teadlik Brüsseli terrorirünnakutest ja kas tal oli nendes oma roll, ei vasta ta midagi. Rääkimata sellest, et ta nende kohta mingeid selgitusi jagaks.

Abdeslam ei ole ametlikult Brüsseli rünnakute kahtlusalune. „Seega ei pea ta ka nende kohta midagi ütlema,“ ütles Abdeslami kaitset koordineeriv advokaat Sven Mary. „Minu klient on tunnistanud, et ta viibis Pariisis, pidi ennast sel õhtul õhku laskma, aga ei teinud seda. Seega tundub loogiline, et ta tahab selle kohta seletusi anda.“

Miks eelistab Abdeslam Prantsuse kohut Belgia omale on Belgia meedia teatel mõistatus. „Ta näib tahtvat igal juhul Belgiast põgeneda,“ arvavad Belgia kohtusüsteemi allikad. Pariisi rünnakud nõudsid 130 inimelu ja veel palju rohkem inimesi sai viga. Abdeslam riskib eluaegse vanglakaristusega. Prantsusmaal peab ta seega vähemalt 20-30 aastat vanglas veetma, enne kui võib hakata mõtlema ennetähtaegsele vabastamisele. Belgias võib ta aga juba kümne aasta pärast esimese vabastamistaotluse esitada.

„Võib-olla kardab ta, sest meie maal on palju kahtlusaluseid kinni pandud, nii rünnakute eest Pariisis kui ka Brüsselis,“ ütlevad kohtusüsteemi allikad. „Brügges andis Mehdi Nemmouche, juudi muuseumi mõrvar, talle juba teada, et tal oleks parem vaikida. Prantsusmaal ei ole see nii ja ta tunneb end seal võib-olla turvalisemalt.“

Belgia uurijate jaoks ei ole Abdeslami väljaandmine Prantsusmaale mingi ületamatu takistus, sest Belgia ja Prantsuse õiguskaitseorganid on moodustanud Pariisi ja Brüsseli rünnakute uurimiseks ühise uurimisgrupi.