Belgia kuningas kardab riigi lagunemist
Belgia on kunstlikult moodustatud riik, mis jaguneb kuue miljoni hollandi keelt rääkivad Flandria ja nelja miljoni prantsuse keelt rääkiva Valloonia vahel. Riik moodustati 1831. aastal, kuna Euroopa suurriigid ei jõudnud kokkuleppele, kuidas territooriumit Hollandi ja Prantsusmaa vahel jagada.
Föderalistliku riigi põhiseadus annab võimaluse panna veto ühe osapoole tähtsamatele otsustele, esindatus riigi tähtsamates institutsioonides on jagatud võrdselt kahe rahvuse vahel.
Põhja-Belgias elavad flaamid on aastakümneid nurisenud selle üle, et peavad subsideerima Lõuna-Belgias elavaid valloone.
1990. aastal maksid flaamid Vallooniale 3,8 miljardit eurot subsiidiumite näol, 2003. aastaks oli summa kasvanud juba 10,4 miljardi euroni.
Eelmise aasta novembris avaldas grupp flaami intellektuaale ja ärimehi manifesti, milles tegid ettepaneku jagada Belgia kaheks riigiks. Manifestis tõdetakse, et olukord on kahjulik nii flaamidele, kes on ebaausalt kõrgelt maksustatud, kui valloonidele, kes muutuvad aina rohkem sõltuvaks abirahadest. Manifesti avaldajad usuvad, et lahutus oleks mõlemale poolele kasulik samm, kuna sunniks valloone ennast kätte võtma ja tegema vajalikke majandusreforme.
Belgia lagunemise puhul tuleks asemele ilmselt kaks vabariiki ning kuningas ja tema perekond jääks töötuks.
Oma esinemises ütles kuningas Albert, et sotsiaalne ebavõrdsus kahe regiooni vahel toob paratamatult kaasa rahalise toetuse ühelt teisele ning hoiatas, et probleeme ei saa lahendada “avaliku ja salajase separatismiga”. Kuningas leiab, et “anakronistlik ja katastrofaalne separatism” ohustaks Brüsseli rahvusvahelist rolli.
Brüssel on flaamide alal asuv peamiselt valloonidega asustatud enklaav. Belgia lagunemise puhul saaks ta liituda kas Flandriaga, muutuda sõltumatuks linnriigiks või muutuda Euroopa Liidu poolt valitsetavaks territooriumiks.
