Belgia endine kuningas Albert II oli sunnitud abieluvälise tütre isadust tunnistama

 (43)
Belgia endine kuningas Albert II oli sunnitud abieluvälise tütre isadust tunnistama
Albert II ja Delphine BoëlFoto: OLIVER HOSLET, EPA

Belgia endine kuningas, 85-aastane Albert II on 51-aastase Delphine Boëli bioloogiline isa, selgus DNA uuringust, teatas advokaat Alain Berenboom eile ja lisas, et kuningas ei vaidlusta seda enam.

„Albert II kaasab Boëli oma testamenti samal tasemel kui oma teised lapsed,” kinnitas Berenboom, vahendab Het Laatste Nieuws.

„Tema majesteet, kuningas Albert II võttis teadmiseks DNA proovi tulemused, mis ta andis Brüsseli apellatsioonikohtu nõudmisel. Teaduslikud järeldused näitavad, et ta on proua Delphine Boëli bioloogiline isa,” öeldakse ametlikus teates.

„Kuigi on juriidilisi argumente ja vastuväiteid selle fakti kinnitamisele, et õiguslik isadus ei ole tingimata bioloogilise isaduse järelm ja et järgnev protseduur on vaieldav, on kuningas Albert otsustanud seda mitte tõstatada ning panna sellele valulikule protseduurile väärikuse ja auga punkt,” lisatakse teates.

Esimesed teated selle kohta, et Boël on kuningas Albert II abieluväline tütar, ilmusid välja 1999. aastal. Nende teadete järgi oli Albertil aastatel 1966-1984 afäär Boëli ema Sybille de Selys Longchamps’iga, kes oli Delphine’i sündimise ajal abielus vallooni töösturi Jacques Boëliga.

Albert II tunnistas aastate jooksul, et tal oli oma naise, kuninganna Paolaga 1970. aastatel abielukriis, aga kuni eilseni ei olnud ta tunnistanud, et on Delphine Boëli bioloogiline isa.

Seotud lood:

2013. aastal pöördus Delphine Boël perekonnakohtusse, et Jacques Boëli isadus vaidlustada ja teises faasis saada tunnustus Albert II isadusele.

2017. aastal otsustas Brüsseli perekonnakohus, et õigusliku isa Jacques Boëli ja tütre Delphine’i vahel on perekondlik suhe ja nad on esinenud isa ja tütrena palju aastaid.

Delphine Boël kaebas edasi apellatsioonikohtusse, mis otsustas, et Jacques Boël ei ole Delphine’i õiguslik isa ja andis Albertile korralduse DNA proovi andmiseks. Albert vaidlustas need otsused, aga kaotas.

Mai lõpus läks Albert II salaja Brüsseli Erasmuse haiglasse ja lasi DNA proovi võtta. Advokaat püüdis tulemust salajas hoida, aga kassatsioonikohus nurjas selle katse.