Liibanoni presidendi Michel Aouni sõnul põhjustas plahvatuse 2750 tonni ammooniumnitraati, mida ladustati ohutusreegleid rikkudes, vahendab BBC News.

Tolliülem Badri Daher ütles, et tema ametkond nõudis kemikaali minema viimist, aga seda ei juhtunud. „Me jätame põhjuste kindlaks tegemise ekspertidele,” ütles Daher.

Ammooniumnitraati kasutatakse põllumajanduses väetisena, aga ka lõhkeainena.

Suurbritannia Sheffieldi ülikooli eksperdid hindasid eile, et plahvatuse võimsus oli umbes kümnendik täna 75 aastat tagasi Jaapani linnale Hiroshimale heidetud tuumapommi võimsusest ja see oli kahtlemata üks suurematest mittetuumaplahvatustest ajaloos.

Ammooniumnitraat oli teadete kohaselt Beiruti sadama laohoones kuus aastat pärast selle laevalt konfiskeerimist ja mahalaadimist 2013. aastal.

Nii Beiruti sadama kui Liibanoni tolli juht ütlesid kohalikule meediale, et kirjutasid mitu korda kirju kohtusüsteemile, milles palusid kemikaali eksportida või maha müüa, et tagada sadama ohutus.

Sadama juht Hassan Koraytem ütles telekanalile OTV, et oldi teadlik, et materjal on ohtlik, kui kohus esimest korda otsustas, et see tuleb laohoonesse ladustada, „aga mitte sellisel määral”.

Liibanoni kõrgeim kaitsenõukogu lubas plahvatuse eest vastutajatele maksimaalset võimalikku karistust.

„Ma arvan, et see on ebakompetentsus ja tõeliselt halb juhtimine ja palju vastutust on juhtkonnal ja ilmselt eelmistel valitsustel. Me ei kavatse pärast sellist plahvatust selle kohta vaikida, kes selle eest vastutav on,” ütles Liibanoni majandusminister Raoul Nehme.

Koduaresti pandi kõik sadamaametnikud, „kes on tegelenud ammooniuminitraadi ladustamise asjade, selle valvamise ja sellega seotud paberitööga” alates 2014. aasta juunist, teatas informatsiooniminister Manal Abdel Samad.

Ammooniumnitraat saabus Moldova lipu all olnud laeval Rhosus, mis sisenes Beiruti sadamasse tehniliste probleemide tõttu, olles teel Gruusiast Mosambiiki.

Rhosust inspekteeriti, sellel keelati lahkuda ja varsti pärast seda omanikud hülgasid laeva, mis kutsus esile mitu kohtunõuet. Laeva last ladustati sadama laohoonesse ohutuskaalutlustel.

Julgeolekujõud on suure ala plahvatuskoha ümber eraldanud. Päästjad on otsinud rusude alt surnukehti ja ellujäänuid. Otsingud on toimunud ka merel. Kümned inimesed on endiselt kadunud.

Liibanoni tervishoiuminister Hamad Hassan ütles, et tervishoiusektoril on puudu voodikohtadest ja varustusest vigastatute eest hoolitsemiseks. Hassani sõnul võib surmajuhtumite arv kasvada.

Saint Georges’i haigla plahvatuskoha lähedal sai tõsiselt kahjustada ja mitu selle töötajat hukkus. Kolm Beiruti haiglat suleti ja kaks töötavad vaid osaliselt, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), mis lubas lennukiga varustust viia.

Paljud hooned ja elumajad on elamiskõlbmatud ja kuni 300 000 inimest kodutud, teatas Beiruti kuberner Marwan Aboud.

„Beirut vajab toitu, Beirut vajab riideid, maju, materjale majade taas ülesehitamiseks. Beirut vajab kohta põgenikele, oma rahvale,” ütles Aboud.

Mitmed riigid on pakkunud humanitaarabi. Prantsusmaalt saabub kolm lennukit 55 päästja, meditsiinivarustuse ja mobiilse haiglaga 500 inimese ravimiseks. Täna külastab Beirutit ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Abi saadavad ka Euroopa Liit, Venemaa, Tuneesia, Türgi, Iraan ja Katar.