“Baškiiria pole Šveitsi presidendi või selle riigi teiste ametiisikute külaskäigu vastu, kuid ainult mitte matustepäeval, vaid mõnel teisel päeval,” teatas selle Venemaa koosseisu kuuluva vabariigi asepeaminister Haljaf Išmuratov, kes on ühtlasi pooleteist nädala taguse lennuõnnetuse asjaolusid uuriva valitsuskomisjoni aseesimees.

Išmuratovi sõnul esitas Baškortostan oma palve Vene välisministeeriumile, et seda diplomaatilisi kanaleid pidi Šveitsi presidendile edastataks.

Küsimusele, miks šveitslaste kohalolek leinatseremoonial ebasoovitav on, vastas Išmuratov: “Esimestel lennuõnnetuste järgsetel päevadel süüdistas just Šveitsi pool Baškiiria piloote ebakompetentsuses ja ebaprofessionaalsuses ning väitis, et just nende süül avarii toimuski.”

Pealegi ei taibanud Šveits kohe pärast katastroofi Baškiiriale kaastunnet avaldada, samas kui seda tegid Saksamaa ja teised riigid.

Baškortostani valitsuskomisjoni käsutuses olevad andmed viitavad siiski Šveitsi lennujuhtide süüle, lisas Išmuratov.

“Ei saa eirata hukkunute omaste negatiivset emotsionaalset seisundit, nad võivad Šveitsi esindajate saabumisele täiesti prognoosimatult reageerida,” toonitas asepeaminister.

“Šveitsi delegatsiooni saabumise korral oleks ta julgeolek tagatud, kuid tema kohalolek tekitaks emotsionaalseid pingeid, mida me peame säärasel üritusel kohatuks,” lisas Išmuratov.

Ööl vastu 2. juulit Moskvast Barcelonasse suundunud firma Baškiiria Lennuliinid reisilennuk Tu-152 põrkas 12.000 meetri kõrgusel kokku kullerfirma DHL kaubalennukiga Boeing. Katastroof toimus Saksamaa kohal, kuid Šveitsi lennujuhtide vastutusalas. Vene lennuki pardal oli 69 inimest, sealhulgas 52 last. Boeingu pardal oli kaks pilooti. Kõik nad hukkusid.

Eeloleval laupäeval maetakse ülejäänud hukkunud, kelle säilmed on Saksamaal ärasaatmiseks valmis.