Balti uuriva ajakirjanduse keskus: Kreml on Balti riikides toetanud 40 organisatsiooni vähemalt 1,5 miljoni euroga

 (13)
Balti uuriva ajakirjanduse keskus: Kreml on Balti riikides toetanud 40 organisatsiooni vähemalt 1,5 miljoni euroga
Andrei ZarenkovFoto: Andres Putting

Venemaa neli „pehme jõu“ organisatsiooni (Rossotrudnitšestvo, Russki Mir, välismaal elavate kaasmaalaste õiguste kaitse fond ja Gortšakovi avaliku diplomaatia fond) jagavad miljoneid dollareid välismaale niinimetatud vene kaasmaalaste organisatsioonidele. Balti uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica püüdis koos Vene kolleegidega uurida, kes ja kui palju raha saavad.

Avalikult saadaval oleva informatsiooni järgi on nende organisatsioonide käsutuses umbes saja miljoni dollari suurune aastaeelarve. Neil on ametlikud esindused enam kui sajas riigis Saksamaast Austraaliani.

Neid organisatsioone kontrollivad Venemaa valitsuse ministrid, kuid ka president Vladimir Putini sõber, Venemaa raudteejuht Vladimir Jakunin või näiteks Pariisis asuva demokraatia ja koostöö instituudi juht ning endine parlamendi liige Natalia Narotšnitskaja. Viimased kontrollivad ka erafonde, mis rahastavad Venemaa välispoliitika propageerimist välismaal.

On avalik saladus, et Venemaa toetab Balti riikides rahaliselt kohalikke valitsusväliseid organisatsioone, mis tema poliitikat kaitsevad. Ainus asi, mis teada ei ole, on see, kui helde see toetus on.

Re:Baltica uurimus näitab, et Balti riikides on üle 40 sellise organisatsiooni, mis on saanud viimase kolme aasta jooksul seaduslikul teel kõige konservatiivsemate arvutuste järgi vähemalt 1,5 miljonit eurot.

Kremli raha satub kitsa sõpraderingi kätte. Balti julgeolekuteenistused peavad neid isikuid ja organisatsioone Vene välispoliitika peamisteks elluviijateks oma riikides. Mõningad tähtsamad jooned on neil kõigil ühised. Neil ei ole märkimisväärseid alternatiivseid rahastusallikaid ja nad on Moskvast väga sõltuvad. Umbes 68 protsenti toetuste saajatest on ühel või teisel viisil seotud Balti riikide Kremli-meelsete erakondadega.

Raamatutest rahutusteni

Kolm aastat tagasi uuris Re:Baltica Russki Miri tegevust Balti riikides. Leiti üle 20 rahasaaja, kes said 170 000 euro ümber vene keele ja kultuuri propageerimiseks.

Teine fond – välismaal elavate kaasmaalaste õiguste kaitse fond – on neljast organisatsioonist väikseim, kuid selle tegevusväli on lai. Fond toetab filmitegijaid, kes propageerivad Vene versiooni 20. sajandi ajaloost, uurijaid, kes süüdistavad Balti riike ja Ukrainat inimõiguste rikkumistes, pronksiöö sündmustest osavõtmise eest karistatuid ning leedulaste Siberisse küüditamisest aktiivselt osavõtnuid.

Alates loomisest 2012. aastal kuni 2014. aasta keskpaigani, kui fond lõpetas toetuste saajate nimede avaldamise, toetas see Balti riikides 21 organisatsiooni. Tegelik arv võib olla suurem. Näiteks Eesti aktivist Alissa Blintsova ütles Re:Balticale, et fond maksis kinni tema osalemise Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) foorumil Varssavis 2014. aasta sügisel, kuigi tema organisatsiooni Vene Kool Eestis ei ole toetusesaajate hulgas sel ajal nimetatud. Hiljem väitis Vene Kool Eestis, et Blintsova ajas intervjuud andes midagi segamini.

Eestis keskendutakse nišimeediale

Fond loetleb toetuse saajatena üheksa Eesti valitsusvälist organisatsiooni ja ühe isiku – Maksim Reva – keda toetati dokumentaalfilmi tegijana. Organisatsioonid said kolme aasta jooksul toetusi 710 000 eurot.

Suurima toetuse saaja oli Inimõiguste Teabekeskus, mida Eesti julgeolekuteenistused nimetavad Vene agendiks. Keskuse juhi Aleksei Semjonovi sõnul tuleb osa selle rahastusest Venemaa saatkonnalt, Russki Mirilt ja kaasmaalaste fondilt, kuid keskus saavat toetust ka teistelt saatkondadelt.

Kaasmaalaste fondi raha kulutatakse Eesti seaduste vene keelde tõlkimisele. Inimõiguste Teabekeskus saab raha ka Tallinna linnavalitsuselt, mida juhib populaarne Vene-meelne linnapea Edgar Savisaar, et anda õiguslikku abi venekeelsetele elanikele vene keeles.

Teine toetuse saaja on Andrei Zarenkov, kes juhib kaht organisatsiooni: Natsivaba Eesti ja Integratsioonimeedia Grupp. Esimene protesteerib fašismi tõusu vastu Eestis Vene televisioonis näitamiseks. Teine organisatsioon annab välja ajakirja Baltiiski Mir, mida levitatakse Vene saatkonna ja kaasmaalaste organisatsioonide kaudu.

Zarenkovi katsed saada valituks Eesti parlamenti või kohalikesse volikogudesse pole õnnestunud. Poliitilistest ebaõnnestumistest hoolimata on Zarenkovi organisatsioonidel õnnestunud saada teadmata allikatest üle 300 000 euro.

Venemaa on finantseerinud ka Paldiski Raadio Liitu, mis on kahe töötajaga (Oleg Tesla ja tema naine) perefirma. Raadiojaam on nii marginaalne, et on praktiliselt võimatu kindlaks teha selle kuulajaskonda. Teslasid Eestis ei tunta, isegi mitte Kremli-meelsete aktivistide hulgas.

Ainus kord, kui Tesla Eesti meedias pildile pääses, oli siis, kui ta osales Putini iga-aastasel pressikonverentsil 2013. aastal Moskvas. Ta küsis selliste inimeste repatrieerumise kohta, kes ühel päeval ärkavad uues riigis. Putin alustas oma vastust sõnadega „Tere-tere, vana kere“. Tesla ei kommenteerinud, kuidas ta pressikonverentsile sattus.

Venemaa rahastab ka organisatsiooni Altmedia, mis haldab veebilehte Baltija.eu. Eesti kaitsepolitsei andmetel finantseeritakse seda projekti Hollandis registreeritud firma Media Capital BV kaudu. Viimast kontrollivad inimesed, kes on seotud Venemaa riikliku propagandamasinaga Rossija Segodnja.

Üks Altmedia asutajatest on Euraasia majandusühenduse instituudi direktor Vladimir Lepehhin, kes kapo andmetel osaleb Vene-meelses tegevuses välismaal.