Bagdadis arutatakse Paabeli torni tulevikku

Ligi 50 USA ja Euroopa teadlast võtab osa Bagdadis toimuvast teisest rahvusvahelisest konverentsist “Paabeli torn — reaalsus või müüt”.

Iraagi arheoloogide sõnul on Iraagi diktaatoril Saddam Husseinil tõsine soov ehitada antiikaja seitsme maailmaime hulka arvatud Paabeli ehk Babüloni torn uuesti üles.

Iraagi valitseja loodab, et Bagdadisse kogunenud teadlased oskavad välja selgitada, kuidas see ehitis välja nägi ning koostada vajalikud joonised selle taastamiseks.

Torni alus arvatakse olevat juba leitud Saksa ekspeditsiooni poolt, kuigi ka torni olemasolu pole veel lõplikult tõestatud. Niisamuti ei oska teadlased kindlalt väita, kuidas Paabeli torn tegelikkuses välja nägi.

Ajaloolased arvavad, et Aleksander Suurel oli juba kavatsus torn taastada, kuid ta suri enne, kui sai selle kava teostada.

Saddam on kulutanud juba suuri summasid Babüloni linnaosade rekonstrueerimisele. Iidne Babülon asus Iraagi praegusest pealinnas Bagdadist 90 kilomeetrit lõuna pool.

Kõigil uutel telliskividel, mida praegu kasutatakse ehitusel Babülonis, on peale kantud Saddam Husseini nimi. Samuti nagu antiikaja tellistel, mis olid kasutusel ehitustel Nebukadnetsari ajal (6 saj. e.m.a.). Suure vallutajana ja ehitajana tuntud Nebukadnetsar sai tuntuks ka kui juutide Esimese Templi hävitaja, kes viis juudid Paabeli vangipõlve.

Mesopotaamia linnadele iseloomulikest mitmekordsetest tornehitistes on mõned ka säilinud. Üks selline ehitis Borsippas on ligi 90 meetri kõrgune. 10 kilomeetrit Babülonist lõuna pool oleval tornil on näha seitsme korruse elemente — vastavalt tollal tuntud taevakehade arvule.

Üks Austria ekspeditsioon uuris aastaid Borsippas asuvat torni, proovides taastada tema omaaegset väljanägemist.

Mesopotaamia tornid ehk nn tsikuraadid olid kasutusel nii templite kui ka observatooriumidena.

Esimene Paabeli tornile pühendatud konverents peeti 1998. aastal.