Avati monument natside kiusatud homodele

Täna Saksamaa pealinnas Berliinis avatav mälestussammas on pühendatud kümnetele tuhandetele natsirežiimi ajal taga kiusatud homoseksuaalidele.

Omasooiharatele pühendatud memoriaal koosneb nelja meetri kõrgusest hallist ristkülikukujulisest kiviblokist. Ühel pool on väike ava, kust sisse vaadates võib näha mustvalget filmi suudlevatest meestest, vahendab Deutsche Welle.

Mälestusmärgi autoriteks on taani-norra kunstnikeduo Michael Elmgreen ja Ingar Dragset.

Mälestusmärk asub Berliini Tiergarteni pargis Brandenburgi väravate lähistel juudi holokausti memoriaali vastas.

Hinnanguliselt arreteerisid natsid umbes 54 000 omasooiharat, kellest 7000 suri koonduslaagrites.

„Homomehel ei ole lihtne sellel maal ja selles ühiskonnas elada. On tähtis meeles pidada, et see ühiskond karistas homoseksuaalsuse ees 20 aastat pärast natsionaalsotsialismi lõppu,” ütleb Saksamaa geide ja lesbide föderatsiooni esindaja Günter Dworek, kes oli projekti juures liikumapanev jõud.

Homoseksuaalsus oli Saksamaal ebaseaduslik kuni 1969. aastani ja dekriminaliseeriti ametlikult alles 1994. aastal. Alles 2000. aastal tunnistas parlament, et omasooiharaid on diskrimineeritud.

Berliini praegune linnapea, sotsiaaldemokraat Klaus Wowereit tunnistas varsti pärast ametisse astumist seitse aastat tagasi, et ta on homo. Wowereiti legendaarne kapist väljatulek on Dworeki sõnul andnud paljudele teistelegi julgust.

Monumendi avamine on ajaliselt lähedal ka 14. mail 1935. aastal Lõuna-Prantsusmaal surnud Magnus Hirschfeldi sünni- ja surma-aastapäevale.

Juudi homoseksuaal Hirschfeld oli arst, kes pühendas oma elu homoseksuaalsuse teaduslikule uurimisele.

Natsid võtsid Hirschfeldi sihikule kui näite dekadentlikust bolševistlikust/juudi mõjust, mis rikub saksa inimeste puhtust, meelitades aaria rassi ebapuhta ja hävitava perverssusega tegelema. Hirschfeldi instituut suleti ja tema raamatud põletati 10. mail 1933.

Tuntud rohelise ja homoaktivisti Volker Becki sõnul ei ole homoseksuaalsus Saksamaa ühiskonnas ikka veel täielikult aktsepteeritud. Mõned konservatiivsed moslemid ja kristlased on ägedalt selle vastu.

Memoriaali suudlevate meeste stseeni hakatakse vahetama iga kahe aasta järel. Järgmisena hakkavad suudlema kaks naist. Dworeki sõnul on tegemist dünaamilise memoriaaliga.