Lõpetamata jäänud "Kellavärgi seisundis" ("The Clockwork Condition") vastab autor "moraalsele paanikale", mis järgnes tema kõige tuntuma romaani filmiadaptsioonile.

Tegemist ei ole siiski kultusromaani teise osaga, vaid autor on paarisajal masinakirjas leheküljel väljendanud filosoofilisi mõtisklusi inimseisundist. Käsikirja vahel on ka mitmeid käsitsi kirjutatud märkmeid.

Käsikiri jäi aastateks Burgessi mahajäetud koju Itaalias. Tema surma järel 1993. aastal, saadeti see koos mitmete teiste autori tööde ja isiklike esemetega Inglismaale Anthony Burgessi Fondi hoiule.

Fondis töötav Andrwe Biswell sõnas CNN-ile antud intervjuus, et käsikiri ei ole lõpetatud, kuid see on üsna mahukas. "Kui raamat kokku panna, näeb, mis oleks võinud olla."

Ta lisas, et see on andnud rohkem aimu, millised mõtted ja tunded olid Burgessil kultuuri vastu vahetult pärast "Kellavärgiga apelsini" filmi linastumist.

Burgess kirjutas düstoopilise romaani "Kellavärgiga apelsin" kolme nädalaga. Esmakordselt ilmus raamat 1962. aastal. Eesti keeles ilmus "Kellavärgiga apelsin" 2001. aastal.

Raamatu peategelane on 15-aastane Alex, kes juhib omavanuste kurjategijate jõuku. Hiljem Alex vangistatakse vägivaldsete tegude pärast ning tema peal katsetakse uudset meetodit, millega kurjategijaid ümber kasvatada. Tegelased teeb iseloomulikuks nende omalaadne kõnepruuk, mis koosneb vene keelest tuletatud slängisõnadest.

1971. aastal tegi režissöör Stanley Kubrick romaani põhjal samanimelise filmi.