„Jah, on selline erakordne juhtum. Me oleme väga õnnelikud, et see kahtlusalune on nüüd avastatud,” kinnitas Austria kaitseministeeriumi pressiesindaja eile õhtul ajalehele Kronen Zeitung.
Esialgse informatsiooni järgi võivad Salzburgist pärit oobersti põhjustatud kahjud olla väga suured: ohvitser alustas oma spionaažitegevust juba 1990. aastatel ja tegutses seejärel umbes 20 aastat Vene sõjaväeluure heaks.
Kronen Zeitungi teatel oli kahtlusalune äärmiselt professionaalne. Tal oli väga silmapaistmatu töö armee juhtimiskeskuses. Iga kahe nädala tagant oli tal kontakt oma Vene kontaktisiku „Juriga”. Ülesanded oma kõrvaltöö jaoks sai ooberst lühilaine raadiovastuvõtja kaudu, enda sõnumid kirjutas ta salakirjas või edastas satelliitside kaudu otse venelastele.
Vene spioonide huvi Austria armee ehk Bundesheeri vastu oli suur. Ohvitser pidi edastama võimalikult palju konfidentsiaalseid fakte Austria õhuväe, suurtükiväesüsteemide ja vägede asetuse kohta. Veidi enne vahelejäämist edastas ooberst ka andmeid sisserändealase olukorra kohta Austrias ja mitmete kõrgetasemeliste ohvitseride üksikasjalikud isikuprofiilid.
„See juhtum tõestab, et ka pärast külma sõda on neutraalsed riigid spionaaži sihtmärgid. See omakorda näitab, kui tähtis on tihe ja funktsioneeriv julgeolekuvõrgustik. Meie jaoks on see juhtum põhjus seda võrgustikku veelgi tihedamalt sulgeda. Luureamet arendab oma võimekusi edasi ka küberkaitsevaldkonnas,” ütles Austria kaitseminister Mario Kunasek.
Kui venelased said oma spiooni võimalikust sissekukkumisest teada, sai ta käsu kogu tõendusmaterjal hävitada. Austria sõjaväeluurel õnnestus see ära hoida.
Vihje spiooni kohta andis Austriale „sõbralik välismaa luureteenistus”.
Austria välisminister Karin Kneissl teatas, et tühistas spionaažijuhtumi tõttu oma visiidi Venemaale, mis oli plaanis 2.-3. detsembril.
