Austria rehabiliteeris Wehrmachti desertöörid

 (27)
Wehrmacht
Scanpix

Kolmapäeva õhtul, üle 60 aasta pärast Teise maailmasõja lõppemist, rehabiliteeris Austria parlament desertöörid, kes keeldusid sõdimast Kolmanda Reichi armees.

Mõne nädala jooksul jõustuv seadus peseb puhtaks nende meeste nimed, kes mõisteti surma või olid pärast sõda Austria ühiskonnast tõrjutud Adolf Hitlerile ja tema järgijatele vastuhakkamise eest, vahendab Associated Press.

Austriast sai Suur-Saksamaa osa 12. märtsil 1938, kui Wehrmachti väeosad üle piiri sisse marssisid ja toimus Anschluss.

Rehabiliteerimise vastu olid kaks Austria parempoolset parteid, seda toetasid aga valitsuskoalitsioon ja rohelised. Parempoolsed väitsid, et iga desertööri rehabiliteerimine tuleks eraldi läbi vaadata.

Austria vabadusepartei FPÖ juht Heinz-Christian Strache väitis eelmisel kuul, et desertööre ei tohiks rehabiliteerida, sest nad võisid teenistusest lahkudes tappa oma kamraade ja teisi sõdureid.

„Ei tohiks teha seda viga, et neid inimesi tagasivaates ülistama hakatakse,” ütles Strache. „Nad olid tihti ka mõrvarid.”

Justiitsminister Claudia Bandion-Ortner nimetas üleüldist rehabiliteerimist aga tähtsaks sümboolseks aktiks.

Ekspertide sõnul on raske öelda, kui palju Austria mehi Wehrmachtist deserteerus, sest paljud on kartnud seda avalikult öelda, kartes, et nende perekondi hakatakse häbistama.

Uus seadus kuulutab kehtetuks ka muid natsiperioodil määratud kohtuotsuseid, millega muuhulgas karistati homoseksuaalsuse eest või sunniti aborti tegema ja steriliseerima.