Austraalia on Iraagis nafta pärast
Kaitseminister Brendan Nelson ütles, et „ressursside julgeoleku” säilitamine Lähis-Idas on Canberra valitsuse jaoks prioriteet. Ta lisas samas, et peapõhjuseks vägede Pärsia lahe piirkonnas viibimiseks on humanitaarkriisi süvenemise vältimine.
Austraalia oli kaasatud Iraagi sissetungi 2003. aastal ning riigil on seal umbes 1500 sõjaväelast. Praegu ei ole kavas neid sealt ära tuua.
Nelson kommenteeris valitsuse ülevaadet riiklikust julgeolupoliitikast, öeldes, et naftavarud on mõjutanud strateegilist planeerimist. „Riigikaitse kaasajastamine, mille me täna avalikustame, seab Austraalia kaitsele ja julgeolekule mitmeid prioriteete ning ressursside kindlustamine on üks neist,” ütles. „On ilmselge, et mitte ainult Iraak, vaid kogu Lähis-Ida regioon on ülejäänud maailmale tähtis energia- ja eelkõige naftatarnija.”
Kriitikud on süüdistanud Austraalia valitsust Iraagi kohta valetamises.
Opositsioonipoliitikud ütlesid, et 2003. aastal, kui peaminister John Howard toetas kampaaniat Iraagi endise presidendi Saddam Husseini võimult tõukamiseks, siis teatas ta, et sel ei ole naftaga midagi pistmist.
Sõja vastu protestijad ütlevad, et nüüdne tunnistus tõestab, et USA juhitud invasioon oli pigem nafta järele haaramine, kui katse avastada massihävitusrelvi.
Canberra ministrid on kriitikat tõrjunud, öeldes, et jätkavad USA aitamist olukorra stabiliseerimisel Iraagis ja terrorismi vastu võitlemisel. Nad rõhutasid ka seda, et Austraalia vägede „enneaegset tagasitõmbumist” piirkonnast ei toimu.
