Canberra on olnud kasvava surve all selle maksu kehtestamisest loobumiseks. Maksu suurus oleks 32,5 senti iga teenitud dollari pealt. Kardetakse, et see peletaks turistid Austraaliast eemale, vahendab AFP.

Igal aastal reisib Austraaliasse umbes 600 000 seljakotireisijat, kellest paljud leiavad tööd puuviljade korjajatena, ning farmerid on tõsiselt kurtnud, et maks mõjutaks tööjõu kättesaadavust viljakoristusperioodil.

„Me tunnistame absoluutselt tähtsat osa, mida seljakotireisijad mängivad üldises turismitööstuses,“ ütles Austraalia rahandusminister Scott Morrison Canberras. „See on turismitööstuse jaoks tähtis sektor, samuti väga tähtis tööjõuallikas põllumajandussektoris, eriti hooajalise tööjõu.“

Morrison ütles, et tööpuhkuse viisataotluse hinda kärbitakse 50 Austraalia dollari (34 euro võrra) 390 Austraalia dollarini (264 euroni).

Uute ettepanekute järgi maksude kohta, mis peaksid hakkama kehtima 2017. aasta 1. jaanuarist, võetaks seljakotireisijatelt 19 protsenti sissetulekutest alates esimesest teenitud dollarist.

Praegu ei hakka seljakotireisijad nagu teisedki töölised maksu maksma, kuni nende aastasissetulek ületab 18 200 Austraalia dollarit (12 200 eurot).

Morrison teatas, et kavandatud 540 miljoni Austraalia dollari suuruse lisasissetuleku kaotus järgmise kolme aasta jooksul tehakse tasa kõigi Austraaliast lahkuvate reisijate käest võetava lahkumismaksu viiedollarise tõstmisega.

Turismisektorile antakse kümme miljonit dollarit Austraalia reklaamimiseks seljakotireisijate hulgas, kes on enamasti noored ning töötavad põllumajanduses ja teeninduses.

„Farmerid üle kogu riigi hingavad täna kergendatult pärast seda teadet,“ teatas Austraalia farmerite föderatsioon oma avalduses. „Me oleme pidevalt öelnud, et põllumajandus lihtsalt ei saa ilma seljakotireisijateta hakkama.“