Austraalia ajaleht: „vähe tuntud ja Perthist väiksem Eesti“ jätab meid hariduse vallas varju

 (19)
Austraalia ajaleht: „vähe tuntud ja Perthist väiksem Eesti“ jätab meid hariduse vallas varju
Foto: Karin Lillemaa

Austraalia ajaleht West Australian kirjutab PISA testidele viidates „vähetuntud Balti riigist Eestist“ ja sellest, milles Austraalia saaks meilt õppust võtta.

Eesti – Balti vabariik, mis oli kunagi annekteeritud Nõukogude Liidu poolt – on tilluke maa, mille elanikkond on väiksem kui Perthi oma. Maa, kus talv näib kestvat igavesti ja telefone peeti kunagi luksusesemeteks. Ja ometi, vähem kui 30 aastat pärast nõukogude võimu alt vabanemist sai Eestist tasuta videovestluse teenuse Skype ja teiste maailma muutvate tehniliste idufirmade sünnikoht,“ alustab West Australian.

Ajaleht märgib, et Eesti kindlustas hiljuti oma positsiooni Euroopa tipuna PISA testide tulemustes, samas kui Austraalia tegi kõigi aegade halvima tulemuse.

Faktorid Eesti pideva ülespoole ronimise taga on West Australiani sõnul saladuslikud.

Ajaleht toob ära, et lootes saada oma uksele koputajaid, kes tuleksid uurima, miks sealsed teismelised saavutavad nii häid tulemusi, on Eesti alustanud turunduskampaaniat, kuulutades end „haridusriigiks“.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsile viidates kirjutab West Australian, et edu PISA testides tuleneb üldisest ligipääsetavusest kvaliteetsele haridusele.

West Australian märgib ka digitaalseid õpikuid, mis on tehnoloogiateadlikus Eestis normiks. Õpilased teevad Austraalia lehe teatel enamiku hindelisi töid internetis.

Austraalia Haridusuuringute Nõukogu tegevjuht Geoff Masters, kes külastas Eestit detsembris, ütles, et Eesti koolides on traditsiooniline õppekava tugeva keskendumisega matemaatikale ja loodusteadustele.

„Nende õpetajad näivad olevat väga hästi ettevalmistatud,“ ütles Masters. „Teine asi, mis mind rabas, oli see, et õpilased näisid tõesti olevat pühendunud ja nägid vaeva. Ma arvan, et see on osa eesti kultuurist – haridus on tõesti väga kõrgelt väärtustatud ja on tugev tööeetika, mis Eesti ühiskonda läbib.“

Professor Mastersi sõnul veetsid vanemad õpilased 2-3 tundi päevas koduseid ülesandeid tehes ja tihti oli see, mida nad tegid, valmistumine järgmise päeva õppetööks.

„Nad peavad perioodi kooli algusest kuni 9. aastani suuresti kooliskäimise üheks faasiks,“ ütles Masters. „Seega arvan ma, et on teatav järjepidevus õppimises, parem arusaamine, kuhu üksikud lapsed suunduvad.“