Raporti autorite sõnul ollakse Ukrainas kriitilisel ristteel. Tegelikku relvarahu ei ole, jaanuari keskel toimus hoopis märkimisväärne lahingutegevuse ägenemine Ida-Ukraina kontaktjoonel, kui Vene ja separatistide väed ründasid Donetski lennuvälja ja muid piirkondi, öeldakse raporti kokkuvõttes.

Moskva püüab praegu tekitada Ida-Ukrainas külmutatud konflikti, et avaldada Ukraina valitsusele survet ja teda destabiliseerida, öeldakse raportis. Venemaalased on jätkuvalt suurel arvul kohal Donetski ja Luganski oblastites ning on kasutusele võtnud märkimisväärses koguses raskerelvastust.

Autorite sõnul võib Venemaa edu saatuslikult õõnestada Ukraina stabiilsust ning julgustada Kremlit esitama edasisi väljakutseid Euroopa julgeolekukorraldusele. See võib tekitada president Vladimir Putinis kiusatuse kasutada oma etniliste venelaste ja vene keele kõnelejate kaitsmise doktriini territoriaalsete muudatuste tegemiseks ka mujal naabruses, sealhulgas Balti riikides, esitades otsese väljakutse NATO-le.

Raporti järgi on lääne sanktsioonide säilitamine kriitilise tähtsusega, kuid iseenesest mitte piisav. Lääs peab tugevdama heidutust Ukrainas, suurendades riske ja hinda, mida Venemaa peab maksma uue suure pealetungi korral.

See nõuab raporti autorite hinnangul otsest sõjalist abi palju suuremates kogustes kui seni ning peab sisaldama tapvaid kaitserelvi, et Ukraina oleks paremini võimeline ennast kaitsma. USA valitsus peaks andma Ukrainale 2015. aastal nii kiiresti kui võimalik miljardi dollari eest sõjalist abi ning sellele peaks järgnema veel miljard dollarit nii 2016. kui ka 2017. finantsaastal.

Täiendav mittetappev abi peaks raporti järgi sisaldama suurtükkidevastaseid radareid, mehitamata õhusõidukeid, vastase droonide vastaseid elektroonilisi vahendeid, turvalisi kommunikatsioonivahendeid, soomustatud Humveesid ja meditsiinilise toetuse varustust.

Tappev kaitserelvastus peaks sisaldama kergeid soomust läbistavaid rakette, leiavad raporti autorid.

Raportis öeldakse, et ka teised NATO liikmesriigid peavad Ukrainale sõjalist abi andma. Ukraina relvajõududele oleks eriti kasulik NATO liikmesriikides kasutusel olev endine Nõukogude varustus, mis sobib kokku praegu Ukrainas kasutusel olevate relvadega.

Raporti autorite sõnul ei ole Ukraina aitamine rünnaku tagasilöömisel ja enda kaitsmisel vastuolus rahumeelse ja poliitilise lahenduse otsimisega. Kuid ainult siis, kui Kreml teab, et riskid ja edasise sõjategevuse hind on piisavalt kõrge, püüab ta leida vastuvõetavat poliitilist lahendust.

„Venemaa tegevus Ukrainas ja Ukraina vastu kujutab endast kõige tõsisemat ohtu Euroopa julgeolekule enam kui 30 aasta jooksul. Läänel on võimekus Venemaa peatada. Küsimus on, kas tal on selleks tahtmist,“ öeldakse Atlandi Nõukogu raportis.

Raporti koostasid:

Ivo Daalder, Chicago Globaalsete Asjade Nõukogu president, USA endine alaline esindaja NATO juures

Michèle Flournoy, Uue Ameerika Julgeoleku Keskuse juht ning endine asekaitseminister

John Herbst, Dinu Patriciu Euraasia Keskuse ja Atlandi Nõukogu direktor ning USA endine suursaadik Ukrainas

Jan Lodal, Atlandi Nõukogu äramärgitud liige ja endine president ning endine asekaitseministri esimene asetäitja

Steven Pifer, Brookingsi Institutsiooni vanemliige ja USA endine suursaadik Ukrainas

James Stavridis, Atlandi Nõukogu juhatuse liige, Tuftsi ülikooli Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli dekaan ning endine liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas

Strobe Talbott, Brookingsi Instutsiooni president ning endine aseriigisekretär

Charles Wald, Atlandi Nõukogu juhatuse liige ning USA Euroopa väejuhatuse endine aseülem