Astronaudid pääsevad Maale alles mais
“Sel aastal oli plaanis saata orbiidile kaks Sojuzi — aprilli lõpus ja oktoobris. Praeguses olukorras tuleb plaane korrigeerida. Sojuzi kasutatakse ainult põhimeeskonna vahetuseks. Järgmine laev saab stardivalmiks alles aprilli lõpuks või mai alguseks. Siis alles saavadki kuuenda põhiekspeditsiooni liikmed Maale tagasi,” ütles Rjumin ajalehele Trud.
Samuti avaldas ta arvamust, et selleks aastaks plaanitud kolmest veolaeva Progress stardist jätkub meeskonna elutegevuse tagamiseks “suurivaevu”, 2004. aastaks tuleb aga valmistada vähemalt kuus Progressi ja kolmas mehitatav Sojuz.
Ühtlasi kinnitas Energija juhtivametnik, et Vene kanderaketid Proton suudavad toimetada ISS-ile suuregabariidilisi konstruktsioone, mis on vajalikud jaama väljaehitamise jätkamiseks.
Usutluses Rossiiskaja Gazetale avaldas Rjumin arvamust, et USA süstikute stardid peatatakse vähemalt pooleteiseks-kaheks aastaks.
Peakonstruktori asetäitja toonitas, et Venemaa on tehniliselt valmis ehitama rohkem kosmoselaevu, mis vajalikud meeskondade ISS-ile saatmiseks ja jaama tööshoidmiseks.
Jaama võimaliku konserveerimise kohta ütles Rjumin, et ISS projekteeriti arvestusega, et seal viibib alaliselt meeskond. Ehkki jaam võiks edasi toimida ja ilma astronautideta, on see tema hinnangul ülimalt ebasoovitatav.
“Rahvusvahelise Kosmosejaamaga on märksa keerulisem olukord kui Miriga (mis triivis orbiidil seitse kuud meeskonnata — Interfax). ISS-l on hulganisti keerukaid arvuteid, mida tuleks aeg-ajalt reguleerida,” selgitas Rjumin.
Üks ISS-i loomise eestvedajaid, tuntud teadlane Roald Sagdejev avaldas omakorda arvamust, et Columbia hukk sunnib ameeriklasi tegema süstikute edasise kasutamise osas põhimõttelisi otsuseid.
“Süstikud olid algusest peale majanduslikult põhjendamatud. Nüüd tuleb otsustada, kas tasub üritada midagi ära teha, leides katastroofi põhjuse ja muutes kolm allesjäänud süstikut turvalisemaks, või tuleks neist üldse loobuda ja liikuda kosmoselaevade uue põlvkonna väljatöötamise suunas,” ütles Sagdejev Rossiskaja Gazetale.
Tema hinnangul peaksid kõik ISS-i projektis osalevad riigid nüüd mõtlema, kuidas suurendada Vene kosmosetööstuse rahastamist.
“Ma arvan, et otsus tuleb järgmine: jaam säilitada, leida võimalused tema väljaehitamiseks olemasolevate transpordivahendite abil. Näiteks võiks naasta raskeklassi kanderaketi Proton kasutamise juurde,” täheldas Sagdejev.
Meditsiiniliste ja bioloogiliste probleemide instituudi asedirektor Valeri Bogomolov kinnitas omakorda, et ISS-il asuvad astronaudid ei tunne millestki puudust. “Neil on olemas päästelaev Sojuz, millega nad saaksid iga hetk Maale tagasi tulla. Veolaev Progress toob jaama täiendavaid vee- ja hapnikuvarusid, millest astronautidel jätkub juunikuuni,” selgitas Bogomolov.
