Assange’i väljaandmist võib soovida ka Rootsi

 (23)
Assange’i väljaandmist võib soovida ka Rootsi
Foto: Reuters

WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i võidakse välja anda hoopis Rootsile.

Assange'i uurimine peatati Rootsi prokuratuuri otsusega 2017. aastal, sest arvati, et tõenäoliselt Ecuadori saatkonnas Londonis redutavat süüdistatavat kätte ei saada.

Asja eest vastutava prokuratuuri juht Marianne Ny ütles uurimise peatamise otsusest teatades, et see võidakse taas avada, kui Rootsil õnnestub Assange enne vägistamissüüdistuse aegumist 2020. aastal kätte saada.

70 Briti parlamendisaadikut avaldas reedel ka toetust ettepanekule anda Assange välja Rootsile, juhul kui see seda taotleb.

47-aastane Assange arreteeriti sel nädalal pärast seda, kui Ecuadori valitsus võttis talt varjupaigaõiguse ja suursaadik kutsus saatkonda politsei. Ecuadori president Lenín Moreno ütles, et võttis Assange’ilt varjupaigaõiguse, sest ta oli korduvalt rikkunud rahvusvahelisi konventsioone.

Tema sõnul sai ta Briti valitsuselt garantii, et Assange’i ei anta välja riigile, kus talle võidakse määrata surmanuhtlus. Moreno märkis, et Ecuadoril sai Assange’i käitumisest mõõt täis pärast seda, kui too sekkus teiste riikide siseasjadesse.

Assange’i vahistamise põhjus on kautsjonireeglite rikkumine 2012. aastal ja USA väljaandmispalve. USA teatas juba neljapäeval, et esitas Assange’ile süüdistuse, mille kohaselt aitas Assange endisel sõjaväe luureanalüütikul Chealsea Manningul Pentagoni arvutivõrku sisse murda.