Assange: ameeriklastel on Snowdeni ees tänuvõlg
Ameeriklastel on USA luuresaladused lekitanud Edward Snowdeni ees tänuvõlg, sest tema tegevus sundis president Barack Obamat lubama ümberkorraldusi jälgimisprogrammides, ütles WikiLeaksi asutaja Julian Assange laupäeval.
Austraalias sündinud Assange'i sõnul tuleks Obama lubadust tugevdada järelevalvet jälgimisprogrammide üle ja suurendada nende läbipaistvust käsitleda kui heakskiitu Snowdeni tegevusele lekitajana, edastas AFP BNS-i vahendusel.
"Edward Snowden ja tema paljud toetajad saavad täna (laupäeval) võitu tähistada," ütles Assange oma veebilehele riputatud avalduses. "Snowden on nimetanud oma suurimaks mureks seda, et ehk ei too tema vilepuhumine kaasa muutust."
"Reformidega on alustatud ning selle eest võlgnevad Ühendriikide president, ameerika rahvas ja inimkond tänu Snowdenile," lisas ta.
Obama palub seadusemuudatust
Obama ütles reedel pressikonverentsil, et ta palub kongressil muuta 2001. aasta 11. septembri sündmuste järel vastu võetud seadust, mis annab valitsusele juurdepääsu inimeste telefoni- ja teistele salvestistele.
Presidendi sõnul määrab tema administratsioon ametisse ekspertidest töörühma, mis aitaks tagada tasakaalu julgeoleku ja privaatsuse vahel. "Kõik need sammud on määratud tagama, et ameerika rahvas võib uskuda, et meie jõupingutused on kooskõlas meie huvide ja väärtustega," ütles Obama.
"Ning teistele [inimestele] kogu maailmas tahan ma taas selgeks teha, et Ameerika ei ole huvitatud tavainimeste järele nuhkimisest," lisas president.
Obama ütles ka, et on alati tegutsenud jälgimisprogrammide kuritarvitamise ärahoidmise nimel. "Ma ei pea härra Snowdenit patrioodiks," lisas riigipea.
Kuid Assange'i sõnul ei oleks ilma Snowdeni paljastusteta kellelgi jälgimisprogrammidest aimu olnud ning seetõttu poleks ette võetud ka reforme. Ühtlasi kritiseeris WikiLeaksi asutaja seda, kuidas Obama administratsioon on "vilepuhujaid" kohelnud.
Kaheteist aasta taguste terrorirünnakute järel on Ühendriikide kongress andnud heakskiidu ning nii vabariiklasest kui ka demokraadist president jõustanud seaduse, millega antakse USA riiklikule julgeolekuametile (NSA) õigus jälgida inimeste telefoniandmeid ja koguda infot nende internetisuhtluse kohta.
Viimaste kuude paljastuste järel on paljud USA seadusandjad öelnud, et on šokeeritud kahe jälgimisprogrammi ulatusest, millest ühe raames kogutakse metaandmeid sadade miljonite telefonikõnede kohta ja teine võimaldab NSA-l kokku koguda üheksa Ühendriikide teenusepakkuja andmeid ameeriklastest ja välismaalastest klientide internetisuhtluse kohta.
