Alates taasiseseisvumisest on seda Kaukaasia riiki juhtinud Alijevite klann — algul endine Aserbaidžaani NSV ja kohaliku kompartei juht Geidar Alijev (Heydər Əliyev), peale tema surma võimupartei Uus Aserbaidžaan (Yeni Azərbaycan Partiyası) liidrist poeg Ilham (İlham).

President Alijevi kuus vastast on opositsiooniliste väikeparteide — Lootus (Ümid), Suure Ülesehituse Partei (Böyük Qurulus Partiyasi) liider, Aserbaidžaani Ühtsuse Rahvarinde Partei (Bütöv Azərbaycan Xalq Cəbhəsi Partiyasi), Võrdsus (Müsavat Partiyası), Liberaaldemokraatlik Partei ja üks sõltumatu kandidaat — esindajad, teatab infoagentuur Trend.

Enamik nendest erakondadest on vaid ühest kuni viie saadikuga Rahvusassamblees (Milli Məclis) esindatud ning seetõttu pole neil arvatavasti ka erilisi šansse riiki oma tugevas haardes hoidva Alijevi vastu.

Ilham Alijev kandideerib teisele presidendi ametiajale. Temast sai riigipea 2003. aastal vahetades sellel kohal välja oma isa Geidari. 2005. aastal asus Ilham erakonna Uus Aserbaidžaan etteotsa, mis võitis seejärel ülekaalukalt parlamendivalimised.

Eelmisi presidendivalimisi saatsid opositsiooni suured meeleavaldused, mis aeti jõustruktuuride poolt jõuliselt laiali. Kaks aastat hiljem üritas opositsioon Rahvusassamblee valimistel revanši võtta, kuid edutult — mitu päeva enne valimisi vahistati rida opositsiooni esindajaid ja valitsusliikmeid, keda süüdistati riigipöörde ettevalmistamises.

Osa opositsioonist otsustas praeguseid presidendivalimisi protesti märgiks boikoteerida.