Raportis märgiti, et diviisikomandöridel oli luureandmete põhjal üsna hea ülevaade üldisest olukorrast, kuid seda informatsiooni ei suudetud edastada rindeüksuste komandöridele. Põhjustena nimetab ajakiri arvutiprobleeme — andmebaaside pikad laadimisajad, programmivead ning lairibaside puudumine.

Ajakiri kirjutab eraldi 2003. aasta aprillis Bagdadis tähtsa silla hõivanud kolonelleitnandi Ernest Marcone võitlejatest. Kuigi tegemist oli strateegiliselt tähtsa kohaga, ei saanud Marcone omadelt mingit teavet silda kaitsvate iraaklaste või nende positsioonide kohta.

Rünnaku järel teatati talle ühe Iraagi armeebrigaadi oodatavast vasturünnakust. Ameeriklasi aga ründas erinevatest suundadest kolm brigaadi ning nad tulid Iraagi sõja suurimast vasturünnakust võitjana välja ainult tänu parematele relvadele, tugevamale tulejõule ja õhujõudude toetusele, mitte aga sellele, et neil oleks uue tehnoloogia kaudu ülevaatlikku pilti vaenlase jõudude suurusest või nende positsioonidest, öeldi Rand Corporationi koostatud raportis.

Ulatuslikus raportis märgiti, et Marcone’i kogetu oli Iraagi sõjale tüüpiline olukord.

Kuigi Pentagoni ametnikud tõstsid esile edukaid rünnakuid Iraagi sõja ajal, sealhulgas Iraagi vägede positsioonide kindlakstegemist tohutu liivatormi ajal, tõdes raport, et maavägedel oli tõsiseid probleeme juurdepääsuga üliolulisele luureinfole.

Kolmel juhul rünnati USA armeesõidukeid ajal, mil nad peatusid, et võtta vastu andmeid vaenlase positsioonide kohta, märgiti raportis.