Arvamused: Nobeli preemia on moraalne julgustus võlakriisis Euroopale

 (8)
Arvamused: Nobeli preemia on moraalne julgustus võlakriisis Euroopale
Reuters/Scanpix

Euroopa Liit võitis Nobeli rahupreemia oma pikaajalise rolli eest kontinendi ühendajana, teatas Norra Nobeli komitee reedel. Preemiat peetakse moraali tõstvaks õlalepatsutuseks võlakriisiga võitlevale ühendusele.

Järgnevalt mõned reaktsioonid Reutersi vahendusel.

Euroopa ülemkogu president Herman Van Rompuy: „Me oleme kõik väga uhked, et Euroopa Liidu pingutused rahu hoidmiseks Euroopas on autasustatud. Euroopa tegi 20. sajandil läbi kaks kodusõda ja me oleme kehtestanud rahu tänu Euroopa Liidule. Seega on Euroopa Liit suurim rahutegija ajaloos.“

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn: „Vaatamata teatud süngusele Euroopa majanduses, on see ikkagi Euroopa jaoks suur päev. See Nobeli rahupreemia on nähtavasti antud Euroopa Liidu viimase 60 aasta panuse eest rahusse ja leppimisse ning demokraatiasse ja inimõigustesse. Ma olen väga uhke nende Euroopa väärtuste üle, mis on samuti universaalsed inimlikud väärtused. See on uhke päev iga eurooplase jaoks.“

Euroopa parlamendi president Martin Schulz: „See Nobeli rahupreemia on kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Meie Euroopa parlamendis oleme sügavalt liigutatud. Euroopa Liit on ühendanud kontinendi rahumeelsete vahenditega ja viinud vihavaenlased kokku. Seda ajaloolist ühinemisakti on õigusega tunnustatud. Väärtused nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, seaduslikkus ja inimõiguste austamine on Euroopa Liidu jaoks absoluutselt fundamentaalsed. Neil alusväärtustel rajaneb kogu Euroopa Liidu tegevus nii sisemiselt kui ka meie välispoliitikas. Mitmed riigid peavad vabalt läbirääkimisi Euroopa Liiduga liitumise üle, mis on märk sellest, et vaatamata rasketele majanduslikele tingimustele on Euroopa Liit stabiilsuse, jõukuse ja demokraatia magnet. Euroopa Liidu leppimise põhimõtted ja väärtused võivad olla inspiratsiooniks teistele maailma regioonidele. Balkanilt Kaukaasiani on Euroopa Liit demokraatia ja leppimise majakas.“

Suurbritannia iseseisvuspartei juht Nigel Farage: „See peab näitama, et norralastel on tõesti huumorimeelt. Euroopa Liit võib saada rahu lohutusauhinna, sest kindlasti pole ta tekitanud jõukust. Euroopa Liit on tekitanud vaesuse ja tööpuuduse miljonitele. Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liit tekitanud tohutu vaenu Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide vahel. Te ainult vaadake, kuidas frau Merkelit tervitati Ateenas natsilippudega ja Saksa ajalehed sõimavad kreeklasi tööpõlguriteks. Pärast Euroopa ülemkogu presidendi rõõmustamist sõja üle Liibüas koos kolonel Gaddafiga on mõte Nobeli rahupreemia andmisest Euroopa Liidule naeruväärne.“

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Twitteris: „On suur au kogu Euroopa Liidule, kõigile 500 miljonile kodanikule, saada autasustatud 2012. aasta Nobeli rahupreemiaga.“

Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder: „See on Nobeli komiteelt tähtis ja õige otsus ning suur julgustus Euroopa inimestele. See tuleb õigel ajal suurema ühtsuse jaoks Euroopas ning tugevdab neid jõude, mis püüdlevad suurema integratsiooni poole Euroopa Liidus. See on selge vastuastumine natsionalismile ja vaid rahvuslike huvide järgmisele. Nobeli komitee väärib selle otsuse eest austust. Ja kõikidel tasemetel otsustajad Euroopa Liidus peavad võtma seda kõrget autasu stiimulina täie jõuga edasiliikumise jätkamiseks suurema integratsiooni suunas. Sel moel võib Euroopa Liit olla rollimudel teistele regioonidele, kuidas olla sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja poliitiliselt edukas ühiskond.“

Prantsusmaa endine president Valéry Giscard d'Estaing: „On õige, et seda jõupingutust, mille eurooplased ja nende juhid on teinud, et kehtestada kestev rahu oma kontinendil – mida on ajalooliselt räsinud sõjad – autasustatakse ja austatakse.“

Genti ülikooli poliitikaprofessor Carl Devos: „See on üks kõige intelligentsemaid auhindu, mida on antud, ja see on kindlasti selle tähtsuse äramärkimine ja ametlik tunnustamine, mis Euroopa Liidul on maailmarahu hoidmisel, eriti Euroopas. Teiseks on nad eksportinud kompromisside tegemise viisi, püüdmaks ära hoida konflikti, püüdmaks jätkata teineteisega rääkimist, mida võib nimetada Euroopa retseptiks või Euroopa äritegemise viisiks või Euroopa konfliktide lahendamise viisiks, mitte kasutades jõudu, nagu mõned teised regioonid või maailma riigijuhid on teinud. Sõjalise jõuna on Euroopa Liit üsna nõrk ja ta on kasutanud seda puudust vooruseks pööramiseks ning selleks, et näidata maailmale, et võib olla tähtis ja omada mõju lihtsalt inimestega rääkides ja läbi rääkides ja uuesti läbi rääkides.“