Armeenia katkestas diplomaatilised suhted Ungariga
Armeenia katkestas reedel diplomaatilised suhted Ungariga, kui see oli andnud Aserbaidžaanile välja Armeenia sõduri tapja, kelle Bakuu viivitamatult vabastas.
"Ma teatan ametlikult, et tänasest päevast katkestame diplomaatilised suhted ning kõik ametlikud sidemed Ungariga," ütles Armeenia president Serž Sargsjan kohtumisel ÜRO liikmesmaade suursaadikutega, vahendab BNS.
"Oma ühise tegevusega avasid Aserbaidžaan ja Ungari ukse sarnaste kuritegude kordumisele," lisas ta.
Aserbaidžaani leitnant Ramil Safarov tappis Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani une pealt kirve ja noaga 2004. aastal Budapesti sõjaväeakadeemias, kus mõlemad osalesid NATO rahupartnerlusprogrammi raames korraldatud inglise keele kursustel. Ungari politsei iseloomustas tollal mõrva kui iseäranis julma.
Budapesti linnakohus mõistis Safarovi 2006. aastal eluks ajaks vangi ilma õiguseta amnestiale 30 aasta jooksul. Safarovi kaitse väitis kohtus, et too oli kaotanud mitu lähedast Mägi-Karabahhi konfliktis ning et Margarjan olevat solvanud Aserbaidžaani riiki.
Ungari soostus Safarovi välja andma pärast Aserbaidžaani justiitsministeeriumi kinnitust, et mõrvar jätkab karistuse kandmist kodumaal.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev andis 35-aastasele Safarovile armu viivitamatult pärast tema kodumaale naasmist.
"Armeenia rahvas ei andesta seda," ütles Sargsjan, kelle sõnul on ta andnud korralduse väed kõrgendatud valmisolekusse viia.
Kohtumisel oma julgeolekunõukogu liikmetega ütles Armeenia riigipea, et Ungari tegi vangi välja andes ränga vea. "See ei olnud lihtne mõrv. See oli mõrv rahvuse pärast."
Erilennukiga Bakuusse saabunud Safarov külastas Mägi-Karabahhi sõjas hukkunute memoriaali, kus teda saatis rahvahulk, skandeerides: "Me vabastame Karabahhi".
Vihased Armeenia protestijad aga loopisid tomatitega Ungari saatkonda Jerevanis.
Nõukogude ajal autonoomse oblastina Aserbaidžaani koosseisu kuulunud Mägi-Karabahhi pärast puhkes 1980. aastate lõpus armeenlaste ja aserite vahel konflikt, milles hukkus ühtekokku umbes 30 000 inimest. Hoolimata 1994. aastal sõlmitud relvarahust ei pole pooled lõplikku rahulepet allkirjastanud.
Aserbaidžaan on ähvardanud selle armeenlaste enamusega piirkonna jõuga tagasi vallutada, kui rahukõnelused tulemusi ei anna.
