Ohvrite arv on endiselt ebaselge, ent Armeenia kaitseministeerium teatas täna hommikul, et Aserbaidžaani rünnakutes sai surma määratlemata arv tsiviilelanikke, vahendab Reuters.

Kuna kohapeal sisuliselt puuduvad sõltumatud vaatlejad või organisatsioonid, mis võiksid eri poolte väiteid kontrollida, siis pole täie kindlusega võimalik öelda, kes konflikti ülespuhumise sedapuhku algatas.

Armeenia kaitseministeeriumi teatel hävitasid selle väed kolm tanki ning tulistasid alla kaks kopterit ja kolm mehitamata õhusõidukit vastusena tsiviilobjektide, sealhulgas Stepanakerti piirkondliku pealinna pommitamisele.

"Meie reaktsioon on proportsionaalne ´ ja Aserbaidžaani sõjalis-poliitiline juhtkond kannab olukorra eest täielikku vastutust," teatas ministeerium.

Armeenia välisministeerium lisas, et aseritele antakse “asjakohane sõjaline ja poliitiline vastus”.

"Seisame kindlalt oma armee seljataga, et kaitsta oma kodumaad aserite sissetungi eest," kirjutas Armeenia peaminister Nikol Pašinjan täna hommikul oma Twitteri kontol.

Aserbaidžaan lükkas Armeenia kaitseministeeriumi avalduse tagasi, väites, et hoopis neil oli "täielik eelis rindel oleva vaenlase ees".

Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi vanemnõunik Hikmet Hajijev süüdistas Armeenia vägesid "tahtlike ja sihipäraste" rünnakute korraldamises.

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi teatel ründas Armeenia tsiviilelanikke ja sõjaväepositsioone piki kontaktliini - eikellegimaad, mis eraldab piirkonnas viibivaid armeenlaste ja aserite vägesid.

Avalduses märgiti, et mõned tsiviilisikud hukkusid Armeenia-poolse "intensiivse pommitamise tagajärjel" ja et Aserbaidžaan on võtnud seetõttu tarvitusele vastumeetmed.

Aserbaidžaani armee käivitas kogu rindejoonel vastupealetungi, et summutada Armeenia relvajõudude lahingutegevus ja tagada tsiviilelanike turvalisus, lisas ministeerium.

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Marko Mihkelson kommenteeris sündmusi täna hommikul oma Facebooki kontol, kirjutades, et Aserbaidžaani ja Armeenia vahel on puhkenud massiivne sõjategevus. "Kardetavasti võib sellel olla tõsisem taustapõhjus," märkis Mihkelson, viidates Türgi-Vene pingetele Süürias. "Igatahes tuleb Eestil kui ÜRO julgeolekunõukogu liikmel siin diplomaatiliselt aktiivne olla."

Aastakümnete pikkune konflikt

Mägi-Karabahh on armeenlaste enamusega enklaav Aserbaidžaani alal, mida rahvusvaheliselt juriidiliselt ka nii käsitletakse. Nõukogude ajal oli see autonoomne oblast Aserbaidžaani liiduvabariigi koosseisus. 1988. aastast käivitus seal liikumine Armeeniaga liitumiseks, mille järel kuulutati välja iseseisvus.

See viis aga armeenlaste ja aserite vahelise vägivalla puhkemiseni ning konflikt laienes riikidevaheliseks sõjaks. Selle kõige kibedam periood oli 1992.–1993. aastal, pärast mida saavutas Armeenia võimu mitte üksnes Mägi-Karabahhi üle, vaid ka Aserbaidžaani ala üle, mis jäi Armeenia ja endise enklaavi vahele.

1994. aasta mais sõlmiti OSCE ja Venemaa eestvõttel relvarahu. Plaani järgi oleks Mägi-Karabahh pidanud saama Aserbaidžaani autonoomseks osaks, samuti pidanuks Armeenia tagasi tõmbuma okupeeritud Aserbaidžaani alalt. Toona lubatut ei ole Jerevan aga otsustatud tänaseni täita.

Pärast 1994. aastal sõlmitud vaherahu pole suurt sõda vallandunud, küll on toimunud väiksemas ja suuremas mahus tulevahetusi. Vahemikus 2008–2016 hukkus igal aastal vähemalt 15 sõdurit. Peale snaipri- ja suurtükitule, mis aeg-ajalt üle piiri vihiseb, lasi Aserbaidžaani sõjavägi 2014. aastal alla Armeenia ründehelikopteri, mis aseri võimude sõnul ründas nende positsioone.

Kõige teravamaks muutus olukord 2016. aastal, kui neli päeva kestnud lahingud nõudsid mitusada inimelu. Toonane konflikt vaibus pärast Moskvas allkirjastatud vaherahu, kuid nii Armeeniale kui ka Aserbaidžaanile sobivat jätkusuutlikku lahendust ei ole Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp suutnud leida. Minski grupp loodi 1992. aastal, et Mägi-Karabahhi küsimuses jõuda läbirääkimiste teel rahumeelse lahenduseni.