Arktikas käib külm sõda naftavarude pärast
Territooriumide hõivamise võidujooks Arktikas on eelmise aasta augustist alates hoogustunud. Siis asetas Venemaa põhjapoolusel merepõhja oma riigilipu, mida vaadeldi provokatiivse maahõivamisena.
Kohe vastas Kanada valitsus, kes juba nädala pärast teatas, et kavatseb ehitada Arktikasse kaks uut sõjaväebaasi. Nüüd teatati, et Healyga ühineb 6. septembril Kanada jäämurdja.
Healy pardal on USA rahvusliku ookeani- ja atmosfääriadministratsiooni teadlased. Nad kasutavad merepõhja kolmemõõtmelise kaardi koostamiseks kajalokaatorit.
USA geoloogiliste uuringute keskuse hinnangul ootab Arktika piirkonnas kasutuselevõttu 90 miljardit barrelit naftat, mis on 15 protsenti kogu maailma avastamata naftavarudest, ning kolmandik avastamata maagaasist.
Rahvusvaheliste seaduste järgi kontrollib iga Arktika riik — Kanada, Venemaa, USA, Norra ja Taani — mandrilavast 200 meremiili kaugusele ulatuvat majandusvööndit. Mandrilava piirid on vaidlusalused ning et Venemaa üritab oma gaasi- ja naftavarusid suurendada, on kogu piirkond muutunud energiaallikate alaste õigus- ja omandiküsimuste võitlustandriks.
Venelased on üritanud tõestada, et läbi kogu Arktika kulgev veealune Lomonossovi vall on Venemaa territooriumi pikendus.
ÜRO lükkas selle väite 2002. aastal tõendite puudusel tagasi, kuid Moskva esitab nõude järgmisel aastal uuesti.
Taani ja Kanada väidavad samuti, et Lomonossovi vall on ühendatud nende territooriumiga. Norra viib läbi uuringuid selle tõestamiseks.
USA on üha rohkem mures Venemaa strateegilise edumaa pärast Arktikas. Venemaal on seitse jäämurdjat USA kolme vastu ning Venemaa alused on suuremad ja võimsamad.
