Arhangelski arste ei hoiatanud pärast tuumamootori plahvatust keegi ohvrite suure kiirgusdoosi eest

 (31)
Arhangelski arste ei hoiatanud pärast tuumamootori plahvatust keegi ohvrite suure kiirgusdoosi eest
Foto: Artjom Geodakjan, TASS

Vene arstid, kes andsid pärast sõjalise iseloomuga plahvatust Arhangelski oblastis abi kiirgusohvritele, töötasid kaitsevahenditeta ja kardavad nüüd, et said ka ise kiiritada.

Kaks anonüümseks jäänud arsti rääkisid ohvrite evakueerimisest BBC venekeelsele teenistusele.

8. augustil suri viis tuumainseneri, kui Njonoksa polügoonil plahvatas „isotoopkütusega” mootor, teatasid võimud. Veel kuus inimest sai vigastada.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et katsetati uut relvasüsteemi.

14. augustil teatas Venemaa ilmateenistus Rosgidromet, et kiirgustase tõusis Njonoksast 47 kilomeetri kaugusel Severodvinskis 16 korda normaalsest kõrgemale.

Ametlikel andmetel ei olnud aga kiirgustase Severodvinskis nii kõrge, et oleks tekitanud kiiritustõbe.

Eksperdid Venemaal ja läänes on väitnud, et katsetus oli kõige tõenäolisemalt seotud uue tuumajõul liikuva tiibraketiga 9M730 Burevestnik, mida NATO nimetab Skyfalliks. Putin väitis eelmisel aastal, et uus tehnoloogia annab raketile „piiramatu” tegevusulatuse.

Seotud lood:

BBC-ga rääkinud Arhangelski meedikud ütlesid, et ohvritega puutus kokku vähemalt 90 inimest, aga sõjavägi ei hoiatanud neid kiirgusohust.

Arstid olid Arhangelski regionaalses tsiviilhaiglas, kus anti abi kolmele vigastatule, ja kolm kannatada saanut viidi Arhangelski Semaško haiglasse, mis on varustatud kiirgusega seotud hädaolukordade puhuks.

Meedikute sõnul räägivad nad juhtunust seetõttu, et kardavad oma tervise pärast ega taha, et samasugused „rikkumised” uuesti aset leiaksid.

Arhangelski arstide sõnul oli selge, et kolm regionaalhaiglasse toodud inimest olid väga haiged. Arstid vaatasid nad läbi erakorralise meditsiini osakonnas ja saatsid siis operatsioonisaali.

Erakorralise meditsiini osakonnas võeti aga samas ruumis teisi patsiente vastu veel umbes tund aega, rääkisid arstid, kuni nad said aru, et kolm inimest olid saanud „väga suure kiirgusdoosi”.

„Kiirguspilt arenes iga tunniga. Võeti vereproovid ja iga tunniga oli näha, et üks või teine rakkude näitaja kukub. See tähendab väga suurt kiirgusdoosi,” ütlesid arstid.

Haigla personal jätkas ohvritele abi andmist vaatamata teadmisele radiatsioonidoosi kohta. Improviseeriti mõningane kaitsevarustus. Näomaskid võeti helikopterimeeskondade hädaolukorra komplektidest.

Järgmisel päeval viidi kolm ohvrit Moskva haiglasse, kus on olemas kiirgusspetsialistid. Nende praegune seisund ei ole teada.

Sõjaväe erimeeskond käis hiljem Arhangelski haiglat puhastamas.

Meedikute sõnul viidi minema ohvrite riided, kanderaamid ja „ülimalt radioaktiivne vann”.

„Meie koristajaid oleks tulnud juhendada, nad on lihtsad maainimesed, nad lihtsalt võtsid kotid ja kompsud ja kandsid need välja,” ütles üks arst.

Teise arsti sõnul on haigla personal nüüd vaimses pinges, sest teatakse, et kiirgusohutuse alast informatsiooni varjati nende eest.

Kaks nädalat pärast plahvatust teatas Venemaa tervishoiuministeerium, et ükski arst Arhangelski haiglates ei saanud ohtlikku kiirgusdoosi. Uuritud oli väidetavalt 91 inimest.

Esmaspäeval teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), et kaks Vene kiirguse mõõtmise jaama Njonoksa polügoonile kõige lähemal läksid varsti pärast plahvatust rivist välja. See tekitab uusi kahtlusi selle kohta, et kiirgus võis olla suurem, kui ametlikult teatati.

Tuumakatsetuste Täieliku Keelamise Organisatsioon (CTBTO) teatas seejärel, et üles ütles veel kaks mõõtmisjaama. Pärast seda on kaks jaama taas tööle hakanud.