Seni kõige detailsem aruanne maailma tagaotsituima mehe tapmise kohta nimetab 1. mai operatsiooni Abbottabadis „salajaseks missiooniks Pakistanis Osama bin Ladeni tapmiseks“, vahendab Daily Telegraph.

Ajakirjas The New Yorker avaldatud aruanne on seni tõsiseim vastuargument president Barack Obama administratsiooni kinnitustele, et al-Qaida juht koodnimega „Crankshaft“ („Väntvõll“) oleks vahistatud, kui ta oleks selgelt alla andnud.

Anonüümseks jäänud USA erioperatsioonide ohvitser ütles, et on bin Ladeni operatsiooniga lähedalt tuttav ja kinnitas New Yorkerile, et 23 mereväe eriüksuse SEAL liiget on kindlad, et see pole nii.

„Kunagi polnud mingit küsimust selle kohta, kas ta vahistada või kinni võtta,“ ütles ohvitser. „See polnud mingi sekundi murdosa jooksul tehtav otsus. Keegi ei tahtnud vange.“

Artikli autori Nicholas Schmidle'i sõnul oli plaan bin Ladeni ihukaitsjad alistada, lasta bin Laden ise lähidistantsilt maha ja viia laip Afganistani.

Schmidle'i teatel uskus esimene eriüksuslane, kes bin Ladenit nägi, et üks või mõlemad naised, kes teda valvasid, kannavad pommiveste. Eriüksuslane tulistas üht naist sääremarja ning surus nad hüppega maha, et päästa oma kaks kolleegi. Naistel siiski ei olnud keha ümber lõhkeaineid.

Seejärel tulistas teine eriüksuslane automaadist M4 bin Ladenit rinda ja pähe ning ütles raadiosaatjasse: „Jumala ja riigi eest – Geronimo, Geronimo, Geronimo.“ See oli koodsõna bin Ladeni tapmise kohta.

Osa meestest, kes operatsioonist osa võtsid, on Schmidle'i sõnul andnud vande hoida juhtunut saladuses kogu ülejäänud elu.

Vaatamata pärastistele kiidusõnadele, kirjutab Schmidle, ei olnud mitte kõik USA julgeolekusüsteemis sellest operatsioonist suures vaimustuses.

Anonüümseks jäänud kaitseministeeriumi ametnik, kelle arvates ei vääri bin Ladeni tabamine võrdlust ajaloo kõige julgemate SEAL-i operatsioonidega, ütles, et tegemist oli rutiinse öise operatsiooniga, mis on samaväärne muruniitmisega.