Hagelil seisab ees veel ametisse kinnitamine senatis, kuid tema kandidatuur on Iisraelis juba muret tekitanud, teatab AFP BNS-i vahendusel.

Endine senaator on tuntud selle poolest, et ei poolda välispoliitikas teiste riikide asjadesse liigset sekkumist, ning väidetavalt vastustab ta Iraani tuumaküsimuse sõjalise jõu abil lahendamist.

"Tee Iraani lõpeb Hageliga," kirjutas kommentaator Bradley Burston kolmapäeval ajalehes Haaretz.

"[USA presidendi Barack] Obama sõnum [Iisraeli peaministrile Benjamin] Netanyahule on nii lühike, et selle saab võtta kokku 10 tähega: Chuck Hagel," lisas ta.

Teine kommentaator Orly Azulai kirjutas päevalehes Yediot Aharonot, et Ühendriikide juudiorganisatsioonide juhid ja kõrged Iisraeli ametnikud on mitu nädalat vaeva näinud, et Hageli ministriks nimetamist takistada.

"Nende väitel on Hagel Iisraelile kahjulik, sest ta toetab äärmusrühmituste Hamasi ja Hezbollahiga dialoogi pidamist ja ei arva, et Iraani tuumaprogrammi on võimalik sõjalisel teel peatada."

Analüütik Nadav Eyal kirjutas päevalehes Maariv, et Hagel tahab sõda iga hinna eest vältida.

Burstoni hinnangul saatis Obama selle valikuga juudiriigile sõnumi, et ei kavatse oma teisel ametiajal Netanyahule "senisel määral paindlikkust" võimaldada. Tema sõnul kaevas Netanyahu Obama suhtes varjamatut põlgust üles näidates "endale ise augu" ja nii võis peaminister Hageli väljavalimisele kaasa aidata. Burston viitas Netanyahu otsusele avaldada Ühendriikide presidendivalimiste ajal avalikult toetust Obama vabariiklasest rivaalile Mitt Romneyle.

"Seega võib peaministrist lõpuks saada faktor, mis takistas Iraaniga sõja alustamist," spekuleeris Burston.

USA president Barack Obama esitas Hageli riigi järgmise kaitseministri kandidaadiks esmaspäeval, vabariiklased ähvardavad, et tema ametissekinnitamise protsess senatis ei tule lihtne.

President tõstis esile Hageli valmisolekut "öelda seda, mida ta arvab".

Hagel on teeninud kaks ametiaega Nebraska senaatorina. Ta nimetas endise presidendi George W. Bushi 2007. aasta Iraagis edu saavutamiseks tehtud strateegiamuudatust, millega suurendati toonases sõjakoldes Ühendriikide vägesid, Washingtoni suurimaks välispoliitiliseks veaks alates Vietnami sõjast.