Vorst vorsti vastu, aga kõht jääb ikka tühjaks
Sanktsioonid või pigem nende potentsiaalset tõhusust tõendav koroonaaegne suletus avaldab Põhja-Korea majandusele tuntavat survet. Seega võib riik olla nõus relvastuse osalise loovutamisega, kuni see ei vähenda otseselt julgeolekugarantiisid.
Kuna teistel osapooltel puudub usaldusväärne info Põhja-Korea relvaarsenali suurusest, ulatusest ning isegi paiknemisest, on Pyongyangil võimalik katsetada taas näiteks Yongbyoni tuumakeskuse sulgemise lubadust. 1960.-tel rajatud keskus on tegelikult amortiseerunud ning Hanois keeldus Trump seda pakkumist alla neelamast. Samuti on Põhja-Korea asunud ehitama teadmata eesmärgiga, kuid kosmosest nähtavaid militaarrajatisi, mille sulgemine või piiratud ulatuses inspekteerimine võiks olla lähiaastatel kauplemisobjekt.
Pyongyangil on võimalik ka küsida leevendusi relvakatsetuste vähendamise või peatamise eest. Võib olla üsna kindel, et 10. oktoobri paraadil nähtu vajab lähikuudel ja -aastatel ka reaalset katsetamist.
Päikesepaiste päästmine
Kahe Korea suhetes võib oodata ja loota mõningast intensiivsuse kasvu. Põhja-Korea on lõunanaabri algatusi ligi aastapäevad tuima vaikusega eiranud. President Moon Jae-in, kel jäänud olla ametis viimased poolteist aastat, üritab päästa “Päikesepaiste poliitikaks 2.0” ristitud pehmema lähenemise ebaõnnestumist. Bideni nullist alustav ning Pyongyangi peremeest pätina käsitlev administratsioon Moonile selles osas kindlasti kasuks ei tule.
Samas võib nii mõnigi Souli pakutud algatus edusamme saavutada. Osaliste järeleandmiste ja leevenduste käigus võiks olla realistlik näiteks turismialane või meditsiinile (Covid-19, seagripp, tuberkuloos) keskenduv koostöö kahe Korea vahel. Samuti on Lõuna-Korea ühiskonnas surve Kaesongi tööstuspargi taasavamiseks, kuid seda lähikuudel loota oleks ülearu optimistlik.