Ametniku sõnul kavatseb Obama lisaks sellele kinnitada osalemist järgmisel aastal Haagis peetaval tuumajulgeoleku tippkohtumisel ning lubada, et korraldab 2016. aastal ehk oma teise ametiaja viimasel aastal analoogilise tippkohtumise, edastas AFP BNS-i vahendusel.

Ametniku väitel on president seisukohal, et Ühendriigid ja selle liitlased suudavad säilitada tõsiseltvõetava tuumaheidutuse, vähendades samaaegselt strateegiliste tuumalõhkepeade arvu kolmandiku võrra alla uues START-leppes kindlaks määratud taset.

"Me kavatseme strateegiliste lõhkepeade vähendamises Venemaaga läbi rääkida, et saavutada meie eesmärk eemalduda Külma sõja-aegsest tuumaarsenalide suurusest," lausus ta. "Lisaks kavatseb president välja öelda sihi kärpida Euroopas asuvate USA ja Vene taktikaliste tuumarelvade arvu. Selle saavutamiseks kavatseb ta koos NATO liitlastega välja töötada ettepanekud, millega oleks võimalik venelastega kõnelusi pidama asuda," rääkis ametnik.

START-lepe nägi ette USA ja Vene kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamist maksimaalselt 1550-le ehk umbes 30 protsendi suurust kärbet võrreldes 2002. aastal otsustatud ülempiiriga ning monitooringu- ja kontrollsüsteemi sisseseadmist.

Täiendav kärbe kolmandiku ulatuses langetaks lõhkepeade arvu 1000 peale.

Moskva on varem vastustanud Euroopas asuvate taktikaliste tuumarelvade arvu vähendamist ning sidunud kahe suurriigi tuumaarsenalide suurusega seonduvad küsimused Ühendriikide ülemaailmse raketitõrjesüsteemi Euroopasse paigutatavate osistega.

Obama on asetanud tuumaarsenalide kahandamise oma tulevase poliitilise pärandi keskmesse.

President saabus teisipäeva õhtul Saksamaale kõnelusteks kantsler Angela Merkeliga. Kolmapäeval peab Ühendriikide president eelkäijate John Kennedy ja Ronald Reagani eeskujul kõne Brandenburgi värava juures.