Kokku pakuti valimiseks 39 kandidaati, kellest Einstein kogus enim hääli - 15, Gandhi ja Marx kumbki 14. Neljandat ja viiendat kohta jagavad samuti võrdse häältearvuga söörid Winston Churchill ja Isaac Newton.
Küsitlus ei pretendeeri Reutersi teatel loomulikult absoluutsele tõele, kuid annab ülevaade praeguste suurkujude, näiteks Bill Gatesi või prohvetliku kirjaniku Arthur C. Clarke'i tõekspidamistest.
Einsteini panust matemaatikasse ja füüsikasse hindasid paljud, kuigi mõistavad tema töid vähesed.
Saksamaal sündinud juut, kes oli hiljem Shveitsi ning lõpuks USA kodanik märkis ise 1929. aastal: "Kui mu teooria osutub tõeseks, kuulutab Saksamaa mu sakslaseks ja Prantsusmaa prantslaseks. Kui see osutub valeks, nimetab Prantsusmaa mind sakslaseks ja Saksamaa omakorda juudiks."
Väljaspool teadustegevust oli Einsteini tõsisemaks teoks arvatavalt 1939. aasta hoiatuskiri USA president Franklin D. Rooseveltile, milles hoiatati Saksamaa tuumaprogrammi eest. Liitlased alustasid seepeale oma.
Pärast tuumapommide heitmist Jaapanile veetis Einstein 10 aastat tuumarelvade vastu võideldes.
Keegi ei vaidle ilmselt, et aastatuhande teisel poolel on maailmas domineerinud Lääne tsivilisatsioon, kehastudes kolonialismis ning hiljem kapitalismis.
Teise ja kolmanda koha saidki küsitlusel nimetatud nuhtluste vastu võidelnud.
Mohandas Karamchand Gandhi vahetas Londonis advokaadikuue budistliku hõlsti vastu ning alustas vägivallatut võitlust India koloniseerija Suurbritanniaga.
Edu tuligi - 1947. aastal India iseseisvus ning Briti impeerium lagunes peatselt. Samas haaras Gandhi enese maad verevalamine, kui see Indiaks ja Pakistaniks jagunes ning lõpuks hukkus suurmees hindu fanaatiku käe läbi.
Gandhiga teist kohta jagav Karl Marx andis "Kommunistliku manifesti" ja "Kapitaliga" fundamentaalse panuse tõuke uue maailmakorra arenguks. Areng ise lõppes katastroofiga, kuigi näiteks Hiinas on tema ideed turumajanduse õitsemisest hoolimata lipukirjaks.
Hääletusel osales lokku 34 isikut 10 riigist.
Kelle poolt siis tänased suurkujud hääletasid? Microsofti boss Bill Gates peab aastatuhande isikuks 19. sajandi prantsuse bakterioloogi Louis Pasteuri. Erinevalt neist, keda meenutatakse miljonite tapetute pärast, on Pasteur jäänud ajalukku miljonite elude päästjana.
Euroopa Komisjoni ekspresident ja eurointegratsiooni üks juhte Jacques Delors hindas enim Itaalia renessansi geeniust Leonardo da Vincit, kelle töö mõjutas paljusid elualasid.
Briti magnaat Richard Branson hindab millenniumi inimesteks DNA avastajaid ameeriklast James Watsonit ja britti Francis Cricki.
Ulmekirjanik söör Arthur Clarke peab millenniumi inimeseks füüsikut söör Isaac Newtonit ning aastatuhande teoks inimese astumist Kuule.
