Tarkka sõnul muutuks luupainaja reaalsuseks, kui Venemaa ja NATO satuksid sellisesse pingeolukorda, et see ennustaks relvastatud tegevust Balti riikide territooriumil. Sõjaliselt liitumatu Soome oleks siis nii Venemaa kui ka NATO riikide seisukohalt „vaba saak“, kirjutab Tarkka oma raamatus „Venäjän vieressä“ („Venemaa kõrval“), vahendab Ilta-Sanomat.

„Kriisi kumbki osapool ei saa ette teada, mida liitumatu Soome nii raske hetke saabudes teeks. See, kes ei näita lippu, on vaba saak,“ kirjutab Tarkka. „Selles olukorras oleks nii Venemaal kui ka NATO-l väga kiire kriisipiirkonna naabruses oleva avatud ruumi hõivamisega oma kasutusse enne vastast. Soome oleks sunnitud kaitsma oma õhuruumi ja merealade puutumatust nii Venemaa kui ka NATO vastu ning oleks seejärel kriisi mõlemate osapoolte vaenlane.“

Tarkka sõnul oleks kitsa Balti eendi kaitsmine NATO jaoks ka muidu pea võimatu, kuid NATO probleemi teravdab veelgi Soome ja Rootsi redutamine liitumatuse kaitse all.

„Oma kaitseplaanides peab NATO jätma tagalas ja tiival olevate Rootsi ja Soome merealad ja õhuruumi valgeks vööndiks, kus NATO ei saa opereerida, ja lootma vagalt, et ka Venemaa ei opereeri,“ kirjutab Tarkka.

Tarkka arvates oleks Soome pidanud NATO uksest sisse astuma hiljemalt siis, kui seda tegid Balti riigid. „Ahtisaari, Halonen, Lipponen, Vanhanen ja Tuomioja kannavad ränka vastutust ajaloo ees. Nad ei teinud NATO liikmelisust teoks siis, kui selle vajalikkus oli juba selgelt näha ja seda oleks olnud kerge teoks teha,“ süüdistab Tarkka.

Tarkka sõnul on Soome poliitiline juhtkond haigestunud veelgi hullemasse „postsovjetlikku traumasse“ kui eestlased, keda president Tarja Halonen selles süüdistas 2008. aasta Gruusia sõja järel.

„Eestlaste suhtumise selline iseloomustamine oli tegelikult tabav, kuid ei teinud au selle esitaja riigimeheoskustele. Lisaks ebaviisakusele näitas see, et ka soomlastel oli postsovjetlik trauma,“ kirjutab Tarkka. „Eestis on selle süptomiks ränkadel ajaloolistel kogemustel põhinev sünge usaldamatus Venemaa vastu. Soomes ilmneb see jällegi malbe kohanemisena Venemaa tegevusega, olgu see peaaegu ükskõik milline tahes. Erinevus tuleb sellest, et eestlastel on teadmisi ja kogemusi Venemaa kohta veelgi rohkem kui soomlastel.“

Tarkka sõnul peab president Vladimir Putini valitsetav Venemaa võrdväärseks vaid selliseid riike, mis on nii suured, et ta ei saa nende üle domineerida.

„Lähipiirkonna riigid üritab ta hõivata, nagu Nõukogude Liit tegi Balti riikidega, või sundida oma liitlasteks, nagu ta tegi Varssavi pakti moodustades, või valitseda finlandiseerides,“ kirjeldab Tarkka. „Putini kolmandal ametiajal on rõhuasetus siirdunud finlandiseerimismudelilt sõjalisele ahistamisele ja hõivamisele. Putini imperialistlik rahvusfanatism võib kõige hullemal juhul viia isegi sellise tõlgenduseni, et Venemaal on ajalooline pärilusõigus Soomele.“