„Valgevene territooriumil tegutses palju sõdureid naaberriikidest – ukrainlasi, lätlasi, leedulasi, vlassovlasi (sakslastega koos võidelnud Andrei Vlassovi armee) – sest Valgevenes ei jätkunud katastroofiliselt kohalikke karistuste täideviijaid,“ ütles ajaloolane infoagentuuri Regnum vahendusel.

Belõi sõnul osales Valgevenes toimunud karistusoperatsioonides vähemalt 10 Läti politseipataljoni. Üheks lätlaste peamiseks „kangelasteoks“ oli Rossitsa küla hävitamine - operatsiooni Talvine Nõidus käigus tapeti veebruaris-märtsis 1943 üle 1500 inimese.

„Hiljuti sai Rossitsast palverännakute koht. Sõja ajal hävitati sealne katoliku kirik ning kaks ksjondsi (püha isa, preester) otsustasid mitte kasutada lahkumise võimalust ja jäid oma koguduse juurde inimesi teenima, üritades neid maha rahustada. 1990ndatel aastatel kuulutas tollane paavst Johannes Paulus II nad pühakuteks,“ selgitas Belõi ajakirjanikele.

„Rossitsa tragöödia sai alles hiljuti laiemale üldsusele teatavaks. Me tahaksime näha selles külas palverännaku kohas ka Läti ametlikke esindajaid, kes näitaksid meile, et nad seisavad ohvrite poolel, mitte ei toeta natsiste,“ võttis ajaloolane oma mõttelõnga kokku.