Ajaleht: teise doosi koroonavaktsiini saanutel esineb enam kõrvaltoimeid. Miks?

 (115)
Ajaleht: teise doosi koroonavaktsiini saanutel esineb enam kõrvaltoimeid. Miks?
Foto: Zumapress

Teise doosi Pfizeri koroonavaktsiini saanud inimesed on teatanud sagedasematest ja mõnikord raskematest kõrvaltoimetest võrreldes esimese annusega.

USA ravimitootja ei tee sellest saladust, kinnitades ka oma uuringutes, et korduvannus põhjustab allergilisi reaktsioone sagedamini. Ja see ei ole ka ootamatu: see on viirusevastase immuunkaitse väljatöötamise teine etapp, mille eesmärk on veelgi lihvida ja fokusseerida immuunsüsteemi ning süvendada selle nn viirusemälu, kirjutab Iisraeli ajaleht Haaretz.

Ainult umbes 0,1 protsenti vaktsiini esimese annuse saanud inimestest teatas kõrvaltoimete tekkimisest. Enamik neist olid kerged ja lühiajalised, muu seas valulikkus või kerge ärritus, punetus ja ajutine tundlikkus süstitud käsivarrel.

Pfizeri väitel on ka pärast teist süsti kogetud kõrvaltoimed kerged ja mööduvad kiiresti. Enamiku jaoks kestavad need päeva või kaks pärast süsti ja kõige sagedamini on kaebusteks valu süstekohal, väsimus, peavalud, lihasvalud, pearinglus ja mõnikord ka palavik.

"Need kõrvaltoimed - või õigemini reaktsioon teise annuse saamisele - on eeldatavad ja pole soovimatud," ütles Haaretzile Tel Avivi ülikooli vaktsineerimiste ja viiruste uurija professor Jonathan Gershoni.

“Need on osa immuniseerimisprotsessist. Esimene vaktsiiniannus on esimene kokkupuude. Süsteem õpib tuvastama viirust või antud juhul selle ümbrisvalku, mida nimetatakse „piigiks“. See on keeruline protsess, mis kestab 10–14 päeva ja mille käigus süsteem õpib kõiki viiruse nüansse, mõistmaks, mis on selle vastu võitlemiseks tõhus," ütles Gershoni.

"See teave salvestatakse immuunsüsteemi mällu ja järgmine kord, kui me viirusega kokku puutume, pole õppeprotsess enam vajalik," jätkas ta. "Süsteem loob fokuseeritud ja täpse, kiire ja võimsa immuunvastuse, mistõttu sekundaarne reaktsioon on pärast teist annust intensiivsem."