Süddeutsche Zeitungi ning ringhäälinguorganisatsioonide NDR ja WDR andmetel on suunatud majandusspionaaži kohta viiteid vaid üksikjuhtumite näol. Ettevõtteid puudutas see seniste avastuste järgi eelkõige seetõttu, et USA otsis tõendeid ebaseaduslike eksporditehingute kohta.

Saksamaa siseminister Thomas de Maizière pakkus kolmapäeval, et võib riigisaladuse hoidmise kohustuse tõttu tunnistusi anda parlamendi kontrollkomisjoni ja NSA uurimiskomitee ees. „Mida varem, seda parem,“ ütles de Maizière, toonitades, et tal pole endale midagi ette heita.

„Asja tuumik on poliitiline spionaaž meie Euroopa naabrite ja Euroopa Liidu institutsioonide järel,“ ütles operatsioonidega kursis olev anonüümseks jäänud isik Süddeutsche Zeitungi vahendusel.

BND ja Saksa kantsleriamet ei ole afääri ulatust veel lõplikult kindlaks teinud. Paljudel juhtudel on tegemist ainult e-postiaadressidega, mille NSA Bad Aiblingi arvutisse sisestas. Nendest selgub, kus inimesed, kelle järel nuhiti, töötasid, kuid nende funktsioon tuleb veel kindlaks teha.

Vahepeal on otsingupraktikat Bad Aiblingis muudetud. Tänapäeval on automaatselt keelatud .eu lõpuga e-postiaadresside käsitlemine. Samasugused reeglid kehtivad kõigi Euroopa parterriikide kohta. Kõik USA poolt alates koostöö algusest edastatud otsingusõnad kontrollitakse nüüd veel kord üle. Nende arv on tohutu: aastatel 2002-2013 on edastatud 690 000 telefoninumbrit ja 7,8 miljonit IP-aadressi.

Siseminister de Maizière peab end kaitsma süüdistuse eest, et on BND afääri kohta valetanud. Üha rohkem jääb tulejoonele liidukantsleriamet koos oma juhi Peter Altmaieriga.

NSA Euroopa-spionaaži ulatuse avastas väidetavalt juba 2013. aasta augustis üks tehnilise luure allüksuse juht. Kuni 2015. aasta märtsini ei teatanud ta sellest aga ei BND juhtkonnale ega kantsleriametile. 2005. aastal saadi esimesed viited jaama kuritarvitamise kohta NSA poolt, kuid sellest hoolimata ei kontrollitud otsinguid süstemaatiliselt, nagu oleks pidanud tegema BND sisemise korralduse järgi.

Tollast kantsleriameti juhti ja praegust siseministrit de Maizière'i informeeriti 2008. aasta veebruaris, et „USA pool püüab andmekogumist laiendada valdkondadele, mis ei ole ühistes huvides“. Üksikasju de Maizière'ile praegustel andmetel tollal ei teatatud, küll aga 2010. aastal tema järglasele Ronald Pofallale.