Expresseni teatel on suur hulk sisserändajatest õpilasi testi tegemisest rahvusvaheliste reeglite vastaselt kõrvale jäetud. Arvud viitavad ka sellele, et halva keeleoskusega Rootsis sündinud teise põlvkonna sisserändajaid on testist kõrvale jäetud, vahendab Helsingin Sanomat.

Expresseni avastatud ebakorrapärasused puudutavad eelmisel aastal avaldatud PISA uuringut, mille jaoks tehti teste 2018. aasta kevadel. Testides keskenduti lugemisoskusele.

Arenenud tööstusriike koondava OECD reeglite järgi võib õpilase testitulemuse koondtulemustest eemaldada, kui õpilase keeleoskus on puudulik. Rootsi puhul mõeldakse puuduliku keeleoskusega õpilaste all neid, kes on õppinud rootsi keelt alla aasta.

Õpilased, kes on õppinud rootsi keelt aasta või rohkem, peaksid seega testis osalema.

Expresseni uuringu järgi jäeti välismaa taustaga õpilasi testist kõrvale ka siis, kui nad olid õppinud rootsi keelt üle aasta. Ajalehe teatel on Rootsi Haridusamet teinud vigaseid arvutusi, kui on üritanud selle vea ulatust kindlaks teha.

Kui PISA uuringu tulemused eelmise aasta detsembris avaldati, tunnistas Rootsi Haridusamet, et sisserändajad olid koondtulemustes alaesindatud. Ameti teatel ei oleks see aga tulemusi oluliselt mõjutanud.

Expresseni hinnangul oleksid aga Rootsi tulemused PISA uuringus halvemad olnud, kui keeleoskusega seotud reegleid oleks järgitud.

„Tegemist näib olevat tõsise meetodiveaga, mis on keskmist näitajat süstemaatiliselt parandanud. Haridusamet on kasutanud seda tõstetud keskmist näitajat, et anda liiga positiivne pilt Rootsi kooli arengust,” ütles Rootsi koolisüsteemi arengut uurinud majandusprofessor Magnus Henrekson Expressenile.

Kokku kõrvaldas Rootsi testidest 11% õpilastest, mida on võrreldud riikide hulgas enim. Lisaks keeleoskuse puudumisele võis põhjus olla mingi häire või füüsiline puue.