Teiste presidendiadministratsioonile lähedaste allikate sõnul on töö selles vallas „tormiline“ ja „keeruline“, toimunud on üle kümne nõupidamise, lisasid kaks neist. Endise ametniku sõnul on sellel teemal vahetunud mitu kuraatorit: alguses vastutas selle eest telesaatejuht Valeri Fadejev, siis kodanikuühiskonna arengu fondi direktor Konstantin Kostin ning seejärel fondi Avalik Arvamus direktor Aleksandr Oslon, kirjutab Vedomosti.

„Tulevikukuvand on programm majanduse, sotsiaalsfääri, poliitiliste reformidega. On raskusi, sest Fadejev läks ära ühiskondlikku palatisse, aga Kostin ei saanud teemaga hakkama, ta pakkus nii uusi ideid kui ka neid, mida kasutati varem,“ rääkis administratsioonile lähedane inimene, kelle sõnul on juba leitud uus kuraator, kuid grupp töötab eraldi, mitte ühistel istungitel. Fadejev ja Kostin keeldusid kommentaarist, Oslon ütles, et ei saa rääkida.

Fadejev, Kostin ja Oslon jätkavad selle teema kallal töötamist. „Ütlema, et on üks mõtete eest vastutav isik, ma ei hakkaks. Kampaania eest tervikuna vastutab [presidendiadministratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei] Kirijenko,“ lausus teine administratsioonile lähedane isik, kes lisas, et selle küsimusega töötamine võib olla lõpmatu. „Maailm muutub, muutuvad asjaolud: kui kõik algas, oli „vaenulik Obama“, siis ilmus Trump. Muutub ka dokumentide sisemine sisu. Mingil hetkel jääb see alles, et muuta kõik programmiks.“

„Asi on selles, kuidas saada üle nukrast tundest, et kõik saab läbi ja väga halvasti. Indikaatorid presidendi reitingu näol ei näita midagi, need mõõdavad alternatiivita olukorda: see on nagu mõõta räime tomatis reitingut poes, kus müüakse ainult räime tomatis,“ kommenteeris politoloog Gleb Pavlovski. Selle kriisi mittemõistmise tõttu on ilmunud välja ideed leida tulevikukujund, mida esitleda kauni pildina. „Nad otsivad süžeed valimiseelsele teleseriaalile. Jutt ei käi tulevikust, vaid sellest, et mõelda välja, miks peaks Putin üldse minema neljandale ametiajale, kui ta lõpetab selle ametiaja nukrusega.“ Ilmselt jõutakse millegi banaalseni, kas hirmufaktori või mingi Putini kingini valijatele, arvab Pavlovski. „Pole ühtki riigi probleemi, mille lahendamiseks oleks vajalik Putin. Valimiskampaaniast saab töö tema lähiringkonna säilitamiseks.“