Golts kirjutab Soome välispoliitika instituudi avaldatud artiklis, et kahe jõuministeeriumi ehk sise- ja kaitseministeeriumi põhimõtteline jõuetus on sundinud riigi juhtkonda läbi viima uuendusi erandlikul ajahetkel vahetult parlamendi ja presidendivalimiste künnisel, vahendab Verkkouutiset.

Armee reformimist alustati kolm aastat tagasi pärast Gruusia sõda ja tegemist on kõige laiaulatuslikuma reformiga viimase saja aasta jooksul.

„Seni on ebaselge, kas uuendused viivad ajateenistuskohustuse kaotamiseni,“ kirjutab Golts.

Siseministeeriumi reform ei ulatu Goltsi sõnul politseitöö kõige suuremate probleemideni, milleks on ametnike tsentraliseeritud võim, tsiviiljärelvalve olematus ja politsei tegevuses valitsev kontrollimehhanism kodanike kaitsmise asemel.

„Politseireformi puhul on küsimus eelkõige suures puhastuses; riigi juhtkond tundub uskuvat, et korrumpeerunud politseijuhtide vallandamisega saab võidelda korruptsiooniga ka laiemalt,“ leiab Golts.

Reformide peamine põhjus on Goltsi arvates Venemaa juhtkonna valmistumine võimalikeks sisemisteks rahutusteks tulevatel aastatel.

„Järgmise aasta märtsivalimistel valitav president ja tema ametisse nimetatav valitsus peavad läbi suruma ebapopulaarseid reforme, nagu pensioniea tõstmine või tervishoiu ja haridus muutmine tasuliseks,“ ütleb Golts.