Ajakiri: Iisrael kasutab Iraani-vastases rünnakus Aserbaidžaani lennuvälju
Kuulujutud selle kohta, et Iisrael valmistab ette salajast operatsiooni Iraani vastu, saavad uut hoogu teadetest, et Tel Aviv on saanud ligipääsu Iraani põhjanaabri Aserbaidžaani lennuväljadele. Seda väidavad anonüümseks jäänud USA ametnikud tavaliselt hästi informeeritud ajakirjale Foreign Policy. „Iisrael on ostnud lennuvälja,“ ütles USA valitsusametnik. „Ja selle lennuvälja nimi on Aserbaidžaan.“
On selge, miks selline tehing Iisraelile kasulik oleks ja miks see Iraani vihastaks. Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi raporti „Military Balance 2011“ järgi on Aserbaidžaanis neli maha jäetud Nõukogude õhujõudude baasi lisaks neljale baasile, mida kasutatakse Aserbaidžaani oma lennuliikluses, vahendab De Volkskrant.
„Ma kahtlen, kas on olemas tegelikku lepingut paberil,“ tsiteerib Foreign Policy USA diplomaati, kes on suurema osa oma karjäärist selles piirkonnas mööda saatnud. „Aga ei ole peaaegu mingit kahtlust, et Iisraeli hävitajad, mis pärast rünnakut Iraani vastu Aserbaidžaanis tahaksid maanduda, võivad seda ka teha.“
Ligipääs sellistele lennuväljadele on Iisraelile oluline, sest hävituslennukid F-15 ja F-16 ei peaks siis tegeliku rünnaku ajal Iraani tuumaobjektide vastu õhus tankima.
Kahel riigil on juba pikemat aega head suhted. 2009. aasta memos, mis lekkis WikiLeaksi, kirjutab USA saatkonna mees number kaks, et Aserbaidžaani president İlham Äliyev kirjeldab oma suhteid Iisraeliga jäämäena: „Üheksa kümnendikku on vee all.“ Veel eelmisel kuul sõlmis Iisrael Aserbaidžaaniga 1,2 miljardi euro suuruse relvatehingu.
USA kardab nüüd, et see tugev side muudab tema pingutused Iisraeli ja Iraani vaheliste pingete lõdvendamiseks veelgi raskemaks. Foreign Policy teatel peavad sõjalised planeerijad sõjastsenaariumi välja töötama mitte ainult kogu Pärsia lahe jaoks, vaid ka Kaukaasia jaoks. Ka Türgi, kellel on Aserbaidžaaniga ülihead suhted, kui kelle suhted Iisraeliga on jahenenud, peab hakkama muretsema.
USA luureallikas ütles: „Me hoiame Iraanil hoolikalt silma peal. Aga me vaatame ka seda, mida Iisrael Aserbaidžaanis teeb. Ja me ei ole sellega rahul.“
Iisraeli valitsuse allikad teatasid ajalehele The Guardian, et ei tea strateegilistest läbirääkimistest mitte midagi. Aserbaidžaani kaitseminister ütles AFP-le, et süüdistused on absurdsed.
Suhted Iraani ja Aserbaidžaani vahel on viimasel ajal tõsiselt jahenenud. Eelmisel kuul süüdistas Iraan naaberriiki selles, et sealsed Iisraeli välja õpetatud võitlejad korraldavad rünnakuid Iraani teadlaste vastu.
Veebruaris tegi valitseva partei Yeni Azärbaycan liige ettepaneku nimetada riik ümber „Põhja-Aserbaidžaaniks“, mis vihjab selgelt sellele, et Iraanis elab 16 miljonit etnilist aserit (üle 30 protsendi elanikkonnast) ning nad peaksid saama oma „Lõuna-Aserbaidžaani“.
Guardiani intervjueeritud analüütik ütles, et Foreign Policys esitatud stsenaarium on siiski ebatõenäoline. Kui Aserbaidžaan Iisraeli sellises tegevuses toetaks, tekiks sellest kohe negatiivseid tagajärgi Aserbaidžaanile ja ilmselt ka Iraani aseritele.
