Flick selgitas pressiteates, et ettevõttele on hädavajalik kapital, et areneda või säilitada juba olemasolev positsioon. Flick kinnitas, et otsust lennukompanii aktsiakapitali suurendamiseks ei ole vastu võetud Läti valitsuse süül. Flicki sõnul venitab valitsus otsusega juba märtsi algusest ja valitsuse tahtmatus erainvestoriga kokku leppida on ilmne, vahendab Läti Delfi.

AirBalticu juht teatas, et seoses sellega vähendab lennukompanii juba novembris lendude arvu 726 ja detsembris 723 võrra võrreldes 2010. aasta sama ajaga. 2012. aastal kavatseb airBaltic sooritada 45 617 lendu, mida on 9500 võrra vähem kui 2011. aastal. See tähendab, et Riia lennuväljalt väljub päevas keskmiselt 25 airBalticu lendu vähem kui aasta varem.

Teisipäeval ära jäänud 14 lendu kutsusid esile ebaõiglaselt terava reaktsiooni, kuigi see on väga väike osa kõigist 2011. aasta lendudest, mida on kokku 55 000, kurtis Flick.

AirBalticu juhatus on teinud Flicki sõnul kõik, et kohanduda muutustega, mis on seotud ažiotaažiga nõudluse üle ja et tõsta lendude efektiivsust, ning on vahetanud lennukid Fokker 50 välja suuremate ja uuemate vastu. Erinevalt poliitikutest ja ametnikest tegutseb airBaltic aktiivselt, mitte ei jälgi sündmusi tegevusetult.

Majandusminister Artis Kamparsi avaldused ja ažiotaaž ettevõtte ümber on vähendanud reserveeritud piletite arvu 80 000 võrra, mis vastab 700 välja müüdud lennule.

Flicki sõnul ei saa poliitikud mingil juhul sekkuda lennukompanii operatiivsesse tegevusse ja tema on ligi kümne aasta jooksul kaitsnud airBalticut poliitikute mõju eest, mis on olnud ka üks edu alustest. Ettevõtte operatiivse tegevuse, lendude efektiivse planeerimise ja ohutuse eest on vastutav ainuüksi juhatuse esimees [Flick], ütles Flick.