Aids võib nõuda 150 miljonit inimelu
ÜRO hinnangul on tegu kõige hullema ja tapvama epideemiaga, mida inimkond on kogenud.
Uued rohud ja tõhustunud ennetustöö on pidurdanud haiguse levikut arenenud riikides, kuid arengumaades läheb olukord aina halvemaks.
Seni on läbi kukkunud kõik katsed leiutada aidsivastast vaktsiini. Lisaks on haigusel erinevaid tüvesid, mis tähendab, et rohud ja eri rohtude kombinatsioonid toimivad ainult piirkonniti. Parimal juhul on aids suudetud muuta tapvast haigusest krooniliseks tervisepuuduseks, mida on võimalik kontrolli all hoida.
Ajaloo rängimateks epideemiateks olid 14. sajandil Euroopas möllanud katk, milles hukkus 34 miljonit inimest ja 1918. aastal puhkenud Hispaania gripp, milles hukkus kuni 40 miljonit inimest.
ÜRO hinnangul ületab järgmise 25 aasta jooksul aidsi ohvrite arv need numbrid mitmekordselt.
Kaks kolmandikku HI-viiruse kandjatest elab praegu Lõuna-Aafrikas. Osades riikides on nakatunud ligi pool elanikkonnast. ÜRO ennustuse kohaselt langeb vähemalt seitsmes riigis keskmine eluiga aidsi tõttu alla 40 eluaasta.
Pole täpselt teada, kust aids alguse sai, arvatakse, et see ahvidel esinev viirus hüppas inimestele üle Lääne-Aafrikas. Uurijad on avastanud HI-viirust 1959. aastal Kongos ühelt mehelt võetud vereproovist. Geneetiline analüüs viitab sellele, et HIV sai alguse ühest allikast 1940-ndatel või 1950-ndatel.
Ametlikult tuvastas aidsi USA föderaalne haigustekontrolli keskuse 1981. aastal, mil viiel Los Angelese homol avastati haigus, mis ründab inimese immuunsussüsteemi.
