Maineka Stockholmi ülikooli statistikaprofessor Tom Britton leidis juba koroonapandeemia algul, et paljudel tuleb selle tõttu elu jätta, peamiselt "vanadel ja väetitel ja/või harvikhaigustega inimestel", vahendab Expressen.

Oma kirjavahetuses Karolinska instituudi nakkushaiguste professor Jan Alberti ja riigi epidemioloog Anders Tegnelliga märkis Britton, et intensiivravipalatitest ei piisa "muidu tervetele inimestele", ja et Rootsil tuleb seetõttu ühel hetkel meetmeid karmistada.

Ühtlasi arvutas Britton välja, kui palju rootslasi võib pandeemia tagajärjel surra. "Ütleme et suremus on kaks korda suurem kui gripi puhul - 0,2 protsenti. See tähendaks 10 000 surma. Nukker, aga mitte täielik katastroof," hindas ta.

Tänaseks on Rootsis koroonaviiruse tagajärjel elu jätnud enam kui 12 000 inimest.

"Arvasin toona, et suremus on väiksem. Ja sellega panin ma oma ennustustes mööda," tunnistas Britton Aftobladetile toonast vestlust kommenteerides. "Arvasin, et immuunsus esimese laine järel on Stockholmis 50% ja üleriigiliselt 30% tasemel."

Viroloog Jan Albert avaldas toonases kirjavahetuses lootust, et nakatumiste arv väheneb "pigem karjaimmuunsuse kui lukkupaneku tõttu".

"Ma tõenäoliselt arvasin, et meil on suurem immuunsus kui tegelikult. See on tüüpiline näide sellest, kuidas oleksin pidanud ilmnenud teadmistele tuginedes oma hinnangu üle vaatama," tunnistas Albert Aftonbladetile nüüd.